Täpselt aasta tagasi, Postimehe suure majandusprognoosi koostamise ajal paistis meie majanduse väljavaade väga nukker. Analüüsimajad ennustasid 2017. aastaks keskmiselt 2,2-protsendilist majanduskasvu, mis oli 2016. aasta kasvuga (1,6 protsenti) võrreldes küll pool protsendipunkti kõrgem, aga tagantjärele tarkusega vaadates üsna madal.
Kõrgeim majanduskasv, mida Postimehe majandusprognoosis osalenud pakkusid, oli toona 2,4 protsenti, mida ennustasid Postimehe ajakirjanikud ja Nordea (nüüd Luminori) peaanalüütik Tõnu Palm. Kõige pessimistlikum oli Swedbanki kunagine peaanalüütik, eksrahandusminister, praegu riigikogu liige Maris Lauri, kes ootas läinud aasta üheksa esimese kuu keskmiseks majanduskasvuks vaid 1,8 protsenti.
Kasv algas juba varem
Aasta tagasi värskelt ametisse asunud Jüri Ratase valitsus lubaski ohjad enda kätte võtta ja majanduse käima lükata, plaanides selleks madalapalgaliste maksukoormuse alandamist lootuses, et just elanikkonna vaesem kiht hakkab elavdama sisemajandust, jättes aga arvesse võtmata, et vähemalt viis-kuus viimast aastat oligi majandus kasvanud just peamiselt sisetarbimise toel.
Kõige häälekam (vähemalt sõnades) majanduse käimapanija oli majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kes rääkis sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvatest investeeringutest eelkõige Tallinna linnahalli ja Eesti taristusse ning ei peljanud kõva häälega rääkida isegi senisest tabuteemast – laenu võtmisest.
Paraku ei jõutud, osatud või tahetud jõuda kaugemale maksuseaduste suurejoonelistest muudatustest, mille mõju majandusele me veel ei tea, aga võime arvata. Mõni märk paistab kinnitavat, et valitsuse senine tegevus mõjub majandusele pigem pärssivalt kui taganttõukavalt.
Meie taganttõukajaks osutus aga maailmamajandus. Juba 2016. aasta lõpul oli näha, et väliskeskkond hakkab paranema, aga suuremale osale siinsetele analüütikutele jäi see kahe silma vahele. USA aktsiaturud hakkasid pärast Donald Trumpi võitu Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel kiiresti tõusma. Samas ei põhjustanud majandusseisu paranemist Trump, vaid üleüldine olukord.
«Pealkirjad ajakirjanduses kipuvad rääkima rohkem Trumpist või sellest, mis juhtub Prantsusmaa presidendivalimistel, kuid turgusid huvitab rohkem see, mis toimub majanduses,» ütles Postimehele Swdedbank Norge peaanalüütik Peter Hermanrud möödunud aasta aprillis, kui valimised Prantsusmaal olid veel olemata. «Praegu näeme esimest korda pärast seitsme aasta pikkust vaheaega, et majandus on hakanud kasvama peaaegu igal pool. Peaaegu igal pool liigub majandus paranemise poole: USA-l läheb paremini, Hiinal läheb paremini, Indial läheb paremini,» ütles ta.
Juba 2016. aasta lõpul, aga eriti eelmise aasta algul oli selge, et paremini on hakanud minema nii Soomes kui ka mujal Euroopas.
2016. aasta detsembri algul, kaks päeva pärast iseseisvuspäeva, kostitas Soome peaminister Juha Sipilä majandusajakirjanikke lõunaga, kus teatas, et põhjanaabrite majandus on tõusuteel ja eelarvet ei pea vähemalt lähitulevikus enam kärpima. Mõni kuu hiljem oli näha, et analüütikutel käis juba omamoodi võistlus, kes tõstab Soome kasvuprognoosi kõrgemale.
Postimees kõige optimistlikum
Swedbank Eesti juht Robert Kitt osutab, et meie majandus on väga väike ja hästi avatud ja ekspordi käive on 80 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
«Juba mitu aastat on toiminud selline loogika, et meie ekspordipartnerite kaalutud keskmine käekäik on enam-vähem meie käekäik. Kui 2012. aastal läks Euroopas kõige paremini meil, sest Soome, Rootsi ja Venemaa olid tugevad, siis 2015. aastal läks meil kõige halvemini, sest Venemaa oli väga nõrk, Soome oli nõrk ja Rootsi oli kõigest okei,» selgitas pangajuht. «2017. aastal oli Venemaa mingil määral taastunud ja kui Eesti ekspordi sihtriigina oli Venemaa osa vahepeal kaks protsenti, siis nüüd juba seitse. Rootsi on tõusuteel ja Rootsi pole nõrgaks läinud.»
Täispikkuses artiklit saab lugeda siit.