Peeter Koppel. Foto: Martin Pedaja
Enamik inimesi vaatab intressitõusule hapu näoga, sest eluasemelaenu makse suureneb jälle. Meid, kes teenindame oma laenu eurodes ning ostame samas valuutas piima ja leiba, huvitab loomulikult eelkõige euro krediidiressursi hind. Maailma krediidisüsteemi raskuskese on aga endiselt dollaris. Seetõttu on USA pika raha hind üks maailma majanduse tähtsamaid näitajaid. Võib-olla isegi tähtsam kui nafta hind, kirjutab Peeter Koppel.
See hind tõuseb. Turg leiab, et joobnud meremehe kombel kulutav USA valitsus peaks kümneks aastaks laenates maksma juba ligi viis protsenti. See on tavaliselt tase, kus asjad hakkavad juhtuma.
Finantsturud käsitlevad viie protsendi lähedale jõudnud intressi endiselt veel ajutise õnnetusena. Varsti saab kõik korda ning raha on jälle peaaegu tasuta. Mina isiklikult kahtlen selles väga. Tegelik kõrvalekalle oli tasuta raha. Aastad 2009–2021, mil keskpangad hoidsid lühikese raha hinna nulli lähedal ja surusid pika raha tootluse kunstlikult väikeseks, olid finantsajaloo erand.
Loe edasi siit.