Viimastel aastatel on Eesti võlakirjaturg muutunud aktiivsemaks, pakkudes investoritele üha enam erinevaid võimalusi.
Meie võlakirjaturgu on võrreldud ka Lasnamäe korteriga – väljast hall, kole ja igav, kuid seest soe ja hea. Tasapisi avastavad ettevõtted võlakirjaturu eeliseid ning paari aasta jooksul on sinna lisandunud näiteks Inbank ja LHV. Ja huvi on ka investoritel olemas.
50 Eesti emitenti
Eesti väärtpaberite keskregistris (EVK) on registreeritud hetkel lunastamata võlakirjadega ligikaudu 50 Eesti emitenti, nominaalsummas ületab registreeritud võlakirjade väärtus 350 miljonit eurot. Sellest ligikaudu 100 miljonit moodustavad avaliku sektori võlakirjad, mille on emiteerinud linnad Tallinn ja Tartu.
Nendest on väärtpaberibörsi nimekirjades noteeritud vaid neli võlakirja – LHV Panga kaks emissiooni, Inbank ja Mainor Ülemiste, nominaalsummas kokku vähem kui 40 miljoni euro väärtuses. Baltikumi ettevõtete võlakirjade turu maht on kokku ligikaudu 1,1 miljardit.
Redgate Capitali müügi ja kauplemistegevuse juht Kristjan Petjärv ütles, et Eesti ettevõtete osakaal võiks olla tunduvalt suurem, kuid Eesti Energia ja Eleringi võlakirjaemissioonid tehti siinse turu väikese mahu tõttu väljaspool Eestit ning need seetõttu statistikas ei kajastu. „Läti ja Leedu riigivõlakirju on Baltikumi kapitaliturgudel noteeritud 4,1 miljardi euro eest, Eesti riik on eelistanud teisi finantseerimisvõimalusi,“ sõnas Petjärv.
Kuidas võlakirju osta?
Selleks on kaks võimalust: osalemine võlakirjade pakkumises ning võlakirjade soetamine pärast märkimisperioodi lõppu järelturult. Pakkumised võivad olla kas avalikud või mitteavalikud.
Avalike pakkumiste puhul jõuab info emissiooni toimumise kohta laiemale avalikkusele.
Mitteavalike pakkumiste puhul jagab emitent infot vaid valitud investorite ringile.
„Viimastel aastatel on enda võlakirju avalikult pakkunud vaid Inbank ja LHV. Valdav osa Eesti võlakirjaemissioonidest tuuakse turule mitteavaliku pakkumise käigus ja märgitakse suhteliselt väikese investorite ringi poolt,“ ütles Petjärv.
Tingituna avalike pakkumiste väikesest mahust otsustab vaid mõni üksik emitent viia võlakirjad reguleeritud börsile. Balti võlakirjade põhinimekirjas kaupleb vaid kolm Eesti võlakirja – LHV-l kaks võlakirja ja Inbankil üks võlakiri. Alternatiivturul First North on ainsa Eesti võlakirjana kauplemisel Mainor Ülemiste võlakiri. Suurem osa võlakirjadest kaupleb reguleerimata järelturul ning ostja ja müüja leiavad teineteist emitendi või investeerimisnõustaja vahendusel.
„Tehniliselt on võlakirjade ostmine väga lihtne. Valdav osa kohalikest võlakirjadest on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris ning investor saab võlakirjad osta enda väärtpaberikontole. Selleks peaks investor pöörduma oma kontohalduri panga poole, et osta börsil noteeritud võlakirju või otse emissiooni nõustaja, näiteks Redgate Capitali poole, kes on nõustanud vastava ettevõtte võlakirjaemissiooni,“ lisas Petjärv.
Täispikkuses artikli leiate siit.