Koostöös Investeerimisklubiga viisime nädala alguses läbi investeerimisseminari, mis keskendus paljude jaoks tundmatule varaklassile – tutvustasime huvilistele Balti võlakirjaturgu.
Tulenevalt osalejate suurest huvist, toome allolevas artiklis välja vastused investorite poolt esitatud peamistele küsimustele, lahkame võlakirja kui finantsinstrumendi omadusi, eeliseid ning riske nii ettevõtte kui ka investori vaatevinklist ning vaatame, kuidas läheb võlakirjaturul Eesti ettevõtetel.
Võlakiri – millega on tegu?
Võlakiri on väärtpaber, mille alusel selle väljastaja kohustub võlakirja ostjale ehk investorile kindla tähtaja möödudes saadud laenusumma koos intressiga tagasi maksma. Tavaliselt annavad võlakirju välja valitsused, omavalitsused ja ettevõtted. Eestis on antud hetkel esindatud vaid korporatiivvõlakirjade turg.
Teisisõnu on võlakirja omanik andnud ettevõttele, omavalitsusele või riigile laenu ja seega on võlakirja näol tegemist laenuinvesteeringuga. Sarnaselt kõikidele teistele laenuandjatele loodab võlakirja omanik teenida laenult intressi ning saada tagasi põhiosa makseid eelnevalt määratud aegadel, vastavalt võlakirja tingimustele. Tavaliselt makstakse võlakirjadelt regulaarselt intressi ning investeeritud põhiosa makstakse investorile tagasi võlakirja lunastamise kuupäeval. Võlakirja intressimäär võib olla fikseeritud või ujuv. Tavaliselt määratakse lepingus, et investor saab regulaarseid intressimakseid, harilikult mitmel korral aastas ja seda kogu võla kestuse jooksul.
Võlakirjade eelised ettevõtetele
Peamine põhjus, miks ettevõtted võlakirju emiteerivad, on täiendava kapitali vajadus – võlakirju kasutatakse peamise alternatiivina pangalaenule.
Statistika viitab, et Balti ettevõtted rahastavad oma tegevust üha enam võlakirjade abil järgmistel põhjustel: väiksem sõltuvus pankadest – suurem otsustusvabadus ning paindlikumad tingimused; võimalus pikemaks lunastamistähtajaks; sobilik mahukate pikaajaliste projektide rahastamiseks; ettevõtte tuntuse ja nähtavuse suurendamiseks.
Võlakirjade liigitamine
Võlakirju võib liigitada mitmete parameetrite alusel. Üks võimalus on võlakirjade liigitamine emitendi järgi. Emitentideks võivad olla riigi valitsus ja selle allasutused, kohalikud omavalitsused ning ettevõtted.
Valitsuse võlakiri (Government bond) kehtib üldjuhul kolm kuud kuni kolmkümmend aastat. Sellised väärtpaberid väljastab riigi valitsus ja nendega seotud risk on tavaliselt üsna madal (sõltub riigi krediidireitingust). Valitsuse võlakirju liigitatakse omakorda tähtaja järgi:
- lühiajalised (treasury bills) – tähtaeg kuni 1 aasta
- keskmise pikkusega (treasury notes) – tähtaeg kuni 7 aastat
- pikaajalised (treasury bonds) – tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat, kuid esineb ka lõpmatu tähtajaga võlakirju
Munitsipaalvõlakirju annavad välja kohalikud omavalitsused. Neilt tasutavad intressimäärad on üldjuhul kõrgemad kui sama riigi valitsuse võlakirjadelt makstavad.
Ettevõtte võlakirjad (Corporate bonds) on tavaliselt kõrgema intressiga kui valitsuse võlakirjad, sest nendega kaasnev risk on kõrgem.
Tagatise alusel jagunevad võlakirjad tagatiseta ja tagatisega võlakirjadeks. Tagatiseta võlakirjade alla kuuluvad kommertspaberid ja muud lühiajalised kohustused, mida saavad emiteerida eelkõige tugeva krediidireitinguga ettevõtted, kellel pole probleeme investorite usaldusega. Tagatisega võlakirja tagatiseks on panditud vara, mis pakub investoritele täiendava kindluse oma nõude realiseerimiseks.
Aegumise alusel liigitatakse võlakirjad tagasiostetavateks (callable bond), tagasimüüdavateks (putable bond) ning vahetatavateks (convertible bond). Need täiendavad tingimused on sisuliselt lähedased erinevatele optsioonidele. Näiteks tagasiostetavad võlakirjad annavad emitendile õiguse teatud hetkel võlakirjad tagasi osta (emitent ei soovi enam võlakirjadega finantseerimist või soovib refinantseerimist). Tagasimüüdavad võlakirjad – võlakirjade omanikul on kohustus teatud kuupäevadel enne tähtaja saabumist võlakiri emitendile tagasi müüa. Konverteeritavad ehk vahetusvõlakirjad annavad omanikele teatavad õigused võlakirjad vahetada emitendi aktsiate vastu. Need võimalused kirjutatakse võlakirja tingimustesse ja seetõttu on dokumentatsiooni läbitöötamine enne investeerimist äärmiselt oluline.
Millisele investorile võlakirjad eelkõige sobivad?
Võlakirjad sobivad investorile, kes on huvitatud madala riskiga, kindlast pidevalt laekuvast tulust intressi näol. Võrreldes aktsiatega on edukalt toimiva ettevõtte võlakirjade risk ja sellest tulenevalt ka tootlus väiksem, näiteks ettevõtte pankroti korral makstakse võlakirjaomanikele nende osa välja enne aktsionäre. Erinevalt aktsiast ei anna võlakiri selle omanikule õigust emitendi tegevuse üle otsustamiseks.
Peamised riskid
Kuigi võlakirjad sobivad investeerimisportfellis olevate aktsiahindade järskude muutuste tasakaalustamiseks, leidub nii praktiliselt riskivabasid võlakirju kui ka kõrge riskiga võlakirju. Nagu kõikide väärtpaberite puhul, on ka võlakirjade tulusus ja risk omavahelises seoses. Kui võlakirjadega seondub mitmeid riskitegureid, siis peamised riskid on maksevõime- ja intressimäära risk.
Maksevõimetuse korral tekib oht, et võlakirja emitent satub finantsraskustesse ning ei ole võimeline võlakirjaomanikele õigeaegselt ja lubatud mahus intresse maksma. Samuti võib juhtuda, et võlakirju ei saa õigeaegselt ja lubatud mahus kustutustähtajaks lunastada. Selline risk võib tähendada, et võlakirjaomanikud ehk investorid jäävad oma investeeritud rahast kas osaliselt või täielikult ilma. Seetõttu peab investor enne võlakirjaturule sisenemist tegema emitendi kohta põhjaliku finantsanalüüsi.
Intressimäära riski korral tekib oht, et üldine intressimäärade muutumine finantsturul võib mõjutada võlakirja turuhinda. Reeglina üldiste intressimäärade tõustes fikseeritud tulususega võlakirjade turuhind langeb ning intressimäärade langedes fikseeritud tulususega võlakirjade hind tõuseb.
Kuidas läheb Eesti ettevõtetel?
Hea meel on tõdeda, et ka kohalik võlakirjaturg on muutunud elavamaks. Seda, et ettevõtete teadlikkus võlakirjadest on kasvanud, kinnitab fakt, et lisaks börsil (avalikul turul) kaubeldavatele võlakirjadele on Eestis tekkinud ka börsiväline võlakirjaturg, mis praeguseks juba oma mahult esimest ületab. Kui Nasdaq Balti reguleeritud võlakirjade nimekirjadest leiame nii Inbanki, LHV Groupi kui Admiral Marketsi allutatud võlakirju ning alternatiivturul First North kauplemas Mainor Ülemiste, siis mitteavalikest õnnestunud emissioonidest võib kindlasti esile tõsta Endover Kinnisvara, PlusPlus Capitali, Nortali ning Creditstari.
Investorite kasvanud huvist ning suurenenud laenunõudlusest võib lähiaastateks prognoosida Tallinna võlakirjabörsil märkimisväärset kauplemisaktiivsuse kasvu. Ehk teisisõnu – pikalt varjusurmas olnud turg on lõpuks tärkamas.
Artikkel ilmus Ärilehe ettevõtja rahatarkus rubriigis.
ETTEVÕTJA RAHATARKUS on Redgate Capitali rubriik, kus eksperdid jagavad igal nädalal teadmisi ettevõtte rahastamise teemadel.