Tõnu Palm, Luminor Eesti peaökonomist

Ettevõtja rahatarkus: Riskid välismajanduskeskkonnas tähendavad investoritele nii ohte kui võimalusi

Luminori hiljutise majandusprognoosi pealkirjaks oli seekord majandus teelahkmel. See sõnum kehtib mitte ainult Eesti, vaid ka paljude teiste riikide kohta. Nimelt arenenud riikide majandused laiemalt (sh Euroopas, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis), aga paraku üha rohkemal määral ka erinevates arenevates riikides on jõudnud või pea suundumas küpse arengufaasi võimalik, et juba teise poolde. Seda veini täpset küpsusastet on alati reaalselt raske hinnata ilma korki pudelilt avamata.

Globaalsete riskide taustal jäetakse seljataha vägagi kiired kasvuaastad (Eesti on viimasel kahel aastal kogenud erakordset ca 4%st SKT aastakasvu) ja taaskord tõusetub fookusesse vajadus otsida pitsitavate ressursside juures üha uusi kasvuallikaid. Seda olukorras, kus globaalse kaubanduse poolt napib veel tuge, investeeringuid tehakse tagasihoidlikult ja jõuline tööhõive kasv hakkab järkjärgult aeglustuma.

Teisisõnu lihtsad töövõidud on asendumas pikemaajaliste väljakutsetega kuidas elavdada investeeringuid tulude ja tootlikkuse kasvu. Mõne riigi jaoks võib tegemist olla kohati paradigma muutusega, mis nõuab taaskord tegema korrektuure optimistlikel eeldustelt tehtud eelarve- ja maksupoliitika kavades, juhul kui kasv valmistab pettumusi. Nullkasv valmistab juba täna näiteks väljakutseid Itaaliale.

Seejuures riigid, mille võlakoormus on madalam ja eelarved tasakaalus omavad suhtelist eelist tulemaks toime ka võimalike tagasilöökidega globaalses majanduses. Eesti ca 1 protsendipunktine eelarve defitsiit eelmise aasta viimases kvartalis peegeldab piltlikult seda, et üks tugevamat masti kaart on juba senise eduka partii juures käiku lastud. Võrdluseks Rootsis ja Saksamaal püsitakse riigirahanduse tasakaalu osas plusspoolel ja Soomes väikeses eelarve defitsiidis.

Uue majanduslanguse riskidest diskuteeritakse finantsturgudel täna vähem kui alles mõned kuud tagasi. Eelmise aasta lõpus finantsturgudel ülevõimendatud spekulatsioonid peatsest majanduslangusest (USAs ja Euroopas) ei pidanud ootuspäraselt vett ja nii mitmedki investorid aktsia -, aga ka võlakirjaturgudel on tänaseks teinud oma liigselt pessimistlikes ootustes arvestatavaid korrektuure. Nimelt globaalsete aktsiaturgude tootlused on sellel aastal olnud erakordsed, küündides mitte vähem kui 15-20 protsendipunktini.

Seda aktsiahindade rallit on juba tituleeritud kui ühte vihatumat, sest ka mitmed aktiivse investeerimisega igapäevaselt tegelevad institutsioonid ei ole arvestanud sedavõrd hea tootlusega. Seega investori seisukohast ei pruugi kasvavad riskid väliskeskkonnas realiseeruda automaatselt ohuks ettevõtete tulude ja kasumite kasvule. Riskidega kaasneb alati ka huvitavaid investeerimisvõimalusi kui riskilimiidid lubavad ja eksisteerib võimekus reageerida kiirelt muutustele. Kõige kesisemaks investeeringute valikuks viimasel 5-aastal on jätkuvalt intressi mitteteenivad ja hinnakasvu tõttu reaalselt väärtust kaotavad hoiused.

Kui dollari intressid on USA Föderaalreservi sammude toel lähedased juba hinnakasvule, siis euro intressid püsivad ka lähiaastatel alla inflatsiooni. Eestis on siiski hinnakasv tänavu selgelt mõõdukam kui varem, püsides kahe protsendipunkti piirimail.

Positiivselt poolelt viitab Eestis eraisikute hoiuste 10%ne kasv sellele, et keskeltläbi säästmise võimekus järkjärgult kasvab. Iseasi, kas vabad vahendid seisavad paljuski jõude, või leiavad osaliselt tee riskantsematesse varadesse (sh kinnisvaraturule või finantsvaradesse). On arusaadav, et Ameerika mäed aktsiaturgudel ei ole soosinud riske võtma ja kindlasti ei oleks see mõistlik riskide juhtimine väikeste likviidsuspuhvrite juures. Samas pikemaajaliste säästude puhul ei ole optimaalne hoida varasid liigselt ühes varaklassis või geograafilises piirkonnas, seda-enam valdavalt kõrget likviidsust kuid samas nullilähedast tootlust pakkuvates varades.

Majanduste aeglustumine esitab riikidele väljakutse

Investorite ootusi ületanud optimism aktsiaturgudel, mis tugineb paljuski USA-Hiina kaubandusläbirääkimiste edusammudel, on jätkuvalt haavatav kui peaks toimuma tagasilööke suurmajanduste vahelistest suhetes. Kõigest üks nädalavahetuse Twitteri säuts USA presidendilt uute tariifide kehtestamise võimalikkusest tähendas 6.mail Hiina aktsiaturgudele (CSI 300 aktsiaindeksile) 6 protsendipunktist sula. Lisaks seisab globaalmajandus silmitsi mitmete teiste geopoliitiliste riskidega (sh Iraan, Süüria, Põhja-Korea), mis kõik võivad mõjutada riskisentimenti aga ka näiteks energiahindade kulgu. Kütuse hind Eesti tanklakettides on tarbija jaoks niigi kõrge, mõjutatuna maailmaturu hindadest ja tugevast dollarist.

Millega tasub ettevõtjatel ja investoritel arvestada?

Luminori majandusprognoosis viidatud kasvu aeglustumine välisturgudel on Euroopa suunal jõuliselt realiseerunud ja ka edasine taastumine kujuneb mõõdukaks. Kõige ilmekamaks näiteks globaalse kaubandusega seotud mõjudest on Euroopa suurima eksportööri, Saksamaa majanduskasvu prognooside kärpimine aastataguselt ca 2 protsendipunktilt tänaseks kõigest 0,5 protsendini.

Saksamaa majandusminister, Peter Altmaier on hiljuti kirjeldanud olukorda sõnadega: “Saksamaa majanduse hetke nõrkus peaks olema äratuseks”. Seejuures Saksamaa keskpank viitas oma kuises rahapoliitika raportis, et majanduskasv püsib I kvartalis nõrk, mida hoiab jätkuvalt tagasi nii tööstus, kahanev autode ekspordinõudlus kui ka nõrgem töötleva tööstuse sentiment. Mis oluline, kasvu aeglustumine on olnud laiapõhjaline. Sellises mahus kärped suurmajanduse kasvuootustes viitavad käimasolevatele muutustele globaalses kaubanduses ja allhanke ahelates, mille epitsentris on jätkuvalt USA-Hiina kestvad kaubandusläbirääkimised. Tagasilöögid sellel suunal võivad hõlpsalt pöörata senise riskivarade edu tagasihoidlikuks kasvuks või isegi languseks.

Seoses eesseisvate mõõdukamate kasvuaastatega seisab riikidel aga ka ettevõtetel ees üha rohkem valikuid ja mõtlemiskohti, kuidas senist lisandväärtuse kasvutempot hoida järgjärgult kasvavate kulude (sh tööjõukulud) kontekstis. Kui keskmisest kõrgema tarbijakindlustunde ja eratarbimisest kantud Eesti majanduskasvu juures õnnestub ettevõtetel osa kuludest ülekanda tarbijahindadesse, siis eksporditurgudel on hinnatõstmise võimalused piiratud. See olukord ei lahene, sest rahvusvaheline konkurents kasvab sh arenevate majanduste ja ka tehnoloogia edusammude toel.

Tehnoloogia loob uusi võimalusi. Kiirema tulude kasvuga tehnoloogiaettevõtted demonstreerisid taaskord esimese kvartali finantstulemusi raporteerides, et nõrgem globaalne kasv ei ole valmistanud ületamatuid kasvuprobleeme. Näiteks mitme pilvetehnoloogia lipulaevade tulud kosuvad jätkuvalt kahekohalises tempos, mis viitab võimalustele kui kaubandustõrked õnnestuks tulevikus tahaplaanile lükata.

Kokkuvõttes ei tähenda investorite jaoks majanduste küpsesse arengufaasi jõudmine automaatselt seda, et aktsiaturgude 10-aastane kasvutsükli lõpp oleks nüüd loetud päevadega. Sellele panustamine oleks samuti riskantne. USA Föderaalreservi endine president, Janet Jellen on maininud, et see on müüt, et majanduskasvu tsüklid surevad vanadusse. Siia juurde saab lisada väite, et ka rahahulga kasv ei saa maailmas päriselt kunagi otsa, sest vajadusel on võimalik raha juurde trükkida.

Küll aga võiks küpsemas arengufaasis riskide hajutamisse (geograafilises ja varaklasside lõikes) seda-enam tõsisemalt suhtuda, sest tõusudele järgnevad langused ja soodsate varade leidmine on raskendatud. Tänast investeerimise keskkonda on hiljuti ilmekalt kirjeldanud üks suurinvestor, et aktsiaturud teavad kuidas tulla toime mõõdukama majanduskasvuga, kuid oluline on stabiilsus, sest finantsturgudele ei meeldi kuidagi määramatus. Lihtsuses peituvad kuldsed sõnad.

Artikkel ilmus Ärilehe ettevõtja rahatarkus rubriigis.

ETTEVÕTJA RAHATARKUS on Redgate Capitali rubriik, kus eksperdid jagavad igal nädalal teadmisi ettevõtte rahastamise teemadel.