Tallinna Sadama aktsiatesse investeerimise riske vähendavad stabiilsed majandustulemused, ütles investeerimisühingu Redgate Capital partner Aare Tammemäe.
Tallinna tehnikaülikooli rahanduse dotsendi ja investor Tõnn Talpsepa hinnangul on Tallinna Sadama aktsiatesse investeerimise puhul mitu riski, nende hulgas võimaliku tunneli või silla mõju laevaliiklusele ning Venemaa kaubavood.
Tammemäe hinnangul on aga Tallinna Sadama stabiilsed finantstulemused pikemas vaates julgustavad.
“Tegemist on tugeva ettevõttega. Näiteks reisijatevaldkonnas on tegemist sisuliselt loomuliku monopoliga. Väga lihtne ei ole seda sadamat lihtsalt ühest kohast võtta ja teise paigutada. Loomulikult, kui võtta ka Tallinna Sadama ajaloolist finantsvõimekust ja finantstulemusi, siis kuigi on toimunud erinevaid muutusi kaubagruppides, midagi on vähemaks jäänud, midagi on juurde tulnud, siis finantstulemused on sellegi poolest olnud Tallinna Sadamas ajalooliselt üsnagi stabiilsed. See annab mõnes mõttes julgust ka tulevikku vaadata,” ütles Tammemäe.
Tallinna-Helsingi sild või tunnel on Tammemäe sõnul kallim kui laevareis ning lisaks on need kaugemad projektid, millel lähitulevikus mõju ei pruugi olla.
Tammemäe tõdes, et Venemaa kaubavoogude katkemine ei pruugi olla kauge tulevik. Samas tõi ta välja, et Tallinna Sadama viimased majandusnäitajad ja kaubavood on näidanud, et sanktsioonide ja kaubavoogude vähenemise mõju on juba ära olnud.
“Suuremad mahukaubad on juba ammu ära läinud ja tegelikult on see kompenseeritud paljude teiste kaubavoogudega, näiteks konteinerid /…/. Ehk jällegi, kui jõuame sinna, et vaatamata sellele, et Tallinna Sadama kaubavood on vähenenud, on nende finantsnäitajad endiselt üsna stabiilsed,” lisas ta.
Eesti majanduse jaoks on Tallinna Sadama börsile viimine Tammemäe hinnangul tähtis sündmus. Tema sõnul tähendab see seda, et uut aktsiat soovivad ka investorid väljastpoolt Eestit ning tänu sellele võivad nad olla huvitatud teistestki siinsetest aktsiatest. See omakorda on võimalus järgmistele börsile tulijatele.
Tammemäe tõi ka välja, et Eesti inimeste säästud on praegu peamiselt rahas või kinnisvaras, kuid oluliselt rohkem võiks need olla aktsiates.
Täispikka intervjuud on võimalik vaadata siin.