Redgate Capital sai finantsinpektsioonilt investeerimisühingu tegevusloa ning saab nüüd hakata korraldama väärtpaberite emissioone.
Finantsinspektsioon andis Redgate’ile investeerimisühingu tegevusloa täna. See lubab firmal korraldada ettevõtete aktsia- ja võlakirjaemissioone nii avaliku kui ka mitte-avaliku pakkumise teel.
Täpsemalt tohib Redgate korraldada väärtpaberite emiteerimist ja pakkumist ning väärtpaberitega seotud kliendikorralduste vastuvõtmist ja edastamist. Tegevusloaga kaasnevad Redgate Capital’ile erinevate riskide maandamiseks mõeldud täiendavad kapitalinõuded ja usaldusnormatiivid.
Redgate Capitali partner Aare Tammemäe ütles pressiteate vahendusel, et ettevõte varem pakkunud finantseerimisalast nõustamisteenust, kuid saab nüüd astuda vastutusrikkamasse rolli. Viimased avaliku pakkumisega võlakirja emissioonid on korraldanud pangad nagu Inbank ja LHV, märkis ta.
“Paljude ettevõtete jaoks oli varasemalt ainus võimalus avalike aktsia- ja võlakirjaemissiooni korraldamise täisteenuse sisseostmiseks pöörduda pankade poole, kuna vastava fookusega sõltumatud investeerimisühingud puudusid. Pankade kõrval oleme nüüdsest ka meie valmis väärtpaberi emissioonide korraldamise täisteenust pakkuma kõikidele ettevõtetele, kes soovivad kaasata kapitali Balti riikide kapitaliturul,” rääkis Tammemäe.
Nõudlus kulgeb tõusujoones
Nõudlus avalike emissioonide vastu näitab Redgate’i partneri sõnul tõusutrendi. Lähiaastatel on oodata mitme riigiettevõtte börsile viimist. Erasektor on viimastel aastatel samuti aktiviseerunud, kui pärast aktsiate esmaemissioone tulid börsi põhinimekirja EfTEN Real Estate Fund III ja LHV Grupp.
Lisaks sellele on börsi võlakirjade nimekirja lisandunud LHV, Inbanki ja Admiral Marketsi allutatud võlakirjad. Alternatiivturg First North on väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks üles leitud. Kauplemisele on võetud juba üheksa erinevat aktsiat ja võlakirja. Viimasena lisandus First North’ile Mainor Ülemiste 2023. aastal lunastatav võlakiri.
Tammemäe usub tõusutrendi jätkumist, kuna täidetud on mitu olulist tingimust. Esiteks, ettevõtjatel on tärganud huvi uute investeeringute tegemiseks. Teiseks, prospektivaba väärtpaberipakkumise lävendi tõus 2,5 miljoni euroni võimaldab väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel korraldada emissioone lihtsamalt ja väiksemate kuludega.
Oodata Eesti pensionifondide investeeringuid
Kolmandaks on muudatused investeerimisfondide seaduses teinud pensionifondide jaoks lihtsamaks investeerida Eesti majandusse, näiteks võivad pensionifondid investeerida 100% ulatuses ühe ettevõtte väärtpaberi emissioonidesse, varem ainult 10%.
“Olulise trendina näeme tulevikus pensionifondide kasvavat huvi kohalikku majandusse investeerimise vastu. 2017. aasta lõpuks oli Eesti pensionifondidesse kogunenud juba 3,7 miljardit eurot. Lisaks sellele näeme uue trendina rohkelt uusi avalikke väärtpaberi emissioone väikese ja keskmise suurusega ettevõtete poolt,” rääkis ta.
Pensionifondidel on võimekus paigutada lähiaastatel kohalikesse ettevõtetesse miljardeid eurosid, tõdes Tammemäe. “Küsimus seisneb selles, kas Eesti ettevõtetel on ambitsioonikaid ja piisavalt hästi läbimõeldud projekte. Minu arvamusel on Eestis hulganisti keskmise suurusega ettevõtteid, kes võiks kaaluda raha kaasamist läbi avaliku pakkumise börsi põhinimekirjas, mis aitaks neil kiiremini kasvada ning oma tuntust tõsta,” ütles Redgate Capitali partner.
Originaalartikli leaid siit.