Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Neljapäeval teatas rahandusministeerium, et miljardi eest väljastatud 10aastaste võlakirjade intressiks kujunes natuke üle 4%. Kas seda on palju või vähe? Redgate Capitali võla- ja kapitaliturgude valdkonnajuht Sander Klaos soovitab võrrelda sarnase krediidireitinguga Euroopa Liidu liikmesriike.
Näiteks euroga liitunud Sloveenia (nagu Eestilgi AA– reiting) ja Slovakkia (A+) võlakirjad kauplevad vastavalt 3,2% ja 3,3% yield’iga. Malta, kelle reiting on A–, kaupleb 3,7% yield’i taseme peal, ütles ta.
Paari aasta taguse 10aastase võlakirja intressimäära (0,125%) asemel soovitab Klaos vaadata, kuidas on muutunud Eesti võlakirja intressi suhe Saksamaa omasse. “Hetkel kaupleb näiteks klassikaliselt Euroopas riskivabaks loetava Saksamaa (S&P pikaajaline reiting AAA) 10aastane võlakiri yield’iga 2,02%. Mis tähendab, et riskimarginaal Eestile on ligi 2%. Veel paar aastat tagasi oli Eesti riskimarginaal võrreldes Saksamaaga ligi 0,6%,” rääkis ta.
Ehk kuigi ametlikult ei ole riskitasemetes (olulist) muutust toimunud, siis tegelikkuses on Klaosi sõnul Eesti riskihinnang investorite poolt märgatavalt tõusnud. “Eks siin võib suuresti süüdistada meie ebasõbralikku naabrit ja üleüldist regiooni riski tõusu eriti välisinvestorite silmis.”
Arvestades Sloveenia-Slovakkia näiteid, võiks Klaosi sõnul arvata, et ehk oleks Eesti selle soovitud miljardi kokku saanud ka veidi madalamat intressi lubades. “Samas tahaks uskuda, et Citibank, Goldman Sachs ja Societe Generale oma tööd tunnevad. Ja jällegi tuleb arvestada regiooni riskiga investorite silmis. Sloveenia, Malta ja ka Slovakkia on n-ö ohtlikkust tsoonist eemal.”
Ta tõi välja ka võlakirjade 1,8kordse ülemärkimise – see ei ole väga suur, aga viitab sellele, et ehk oleks saanud emissiooni täis ka veidi madalama intressimääraga.
Loe kogu Äripäeva artiklit SIIT!