Suur hulk erineva taustaga Eesti majandustegelasi ja -asjatundjaid kirjutas alla avalikule kirjale, mis ütleb, et teine pensionisammas on vajalik. Teise samba lammutamise asemel tuleks tegeleda tõeliste probleemidega, leiavad pöördumise koostajad.
Kirjas seisab, et kohustuslikule kogumispensionile ei ole praegu head alternatiivi. Selle kaotamise eest maksavad tulevased põlvkonnad, sest ühe pensionäri kohta on siis vähem töötajaid kui praegu.
“See tähendab vähemalt ühte kolmest: pensionäride suhteline sissetulek väheneb, maksukoormus suureneb või tuleb tõsta pensioniiga kiiremini. Tööturu võimalused hõive suurendamiseks pole lõputud. Ka tervis seab hõive tõstmisele omad piirid. Meil on juba praegu Euroopa riikidest kõige suurem täiskohaga töötavate tööealiste osakaal. Sissetuleku kasvades võib see pigem väheneda. Arvestades Eesti pensionäride juba praegu suurt aktiivsust tööturul ei ole kindel, et pensioniea tõstmine seda kuigi palju suurendaks,” seisab kirjas.
“Pensionisüsteem on pikaajaline kokkulepe ja seda ei tohi uisapäisa muuta. Põhimõttelised muudatused pensionisüsteemis vajavad ühiskondlikku arutelu ja laia poliitilist üksmeelt. Täpselt nii loodi praegune pensionisüsteem. Pensionisüsteemi oluliste detailide järsk läbikaalumata muutmine vähendab usaldusväärsust nii pensionisüsteemi kui ka riigi vastu tervikuna. Kogumispension suurendab riigi sotsiaalsüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust, mida ei või tuua ohvriks päevapoliitikale. Jätkusuutlik pensionisüsteem ei ole peenraha, mille eest osta valimislubaduste täitmist,” jätkab avaldus.
“Olemasoleva kogumispensioni tugevad küljed on kohustuslikkus ja automaatne säästmine. Uuringud on näidanud, et suur osa inimestest ei säästa vabatahtlikult. Teise sambaga liitumata jätnutel on lihtsalt teise samba võrra vähem vara. Nad ei ole kogunud muid sääste rohkem kui teise sambaga liitunud. Peale selle toetab tihe seos makstud maksude ja pensionisamba vahel tulu ausamat deklareerimist ning varimajanduse vähendamist. Vähem oluline pole ka see, et kogumispension suurendab üksikisiku sõltumatust poliitilisest konjunktuurist. Esimene sammas sõltub poliitikute suvast enam kui teine. Välismaiste investeeringute suur osakaal teises pensionisambas hajutab aga riske Eesti ja muu maailma vahel. Esimese samba riskid on seotud Eestiga.”
Teise samba lammutamise jutud on allakirjutanute sõnul võtnud tähelepanu tegelikelt probleemidelt. Kahtluseta tuleb teist sammast reformida tõhusamaks ja odavamaks – selleks tuleb vähendada teenustasusid, seisab pöördumises. Sealhulgas tuleb üle vaadata fondidele esitatavad nõuded, mis võivad investeerimist asjatult kallimaks muuta, samuti vajavad parandamist väljamaksevõimalused.
“Esimesed sammud kogumispensioni süsteemi uuendamiseks on tehtud, aga teha on veel palju,” seisab pöördumises.
Pöördumist toetanud teadlased ja eksperdid:
Kristo Aab, makroanalüütik, LHV
Madis Aben, analüütik, rahandusministeerium
Sten Anspal, CentAR-i vanemanalüütik
Raul Aron, Eesti Tööandjate Keskliidu analüütik-nõunik
Marit Hinnosaar, assistant professor, Collegio Carlo Alberto
Toomas Hinnosaar, assistant professor, Collegio Carlo Alberto
Janno Järve, CentAR-i vanemanalüütik
Tarmo Jüristo, Praxise juhatuse esimees
Epp Kallaste, CentAR-i juhataja
Mark Kantšukov, Tartu Ülikooli rahanduse õppejõud
Meelis Kitsing, EBS-i professor
Peeter Koppel, SEB Privaatpanganduse strateeg
Karmo Kroos, lektor, EBS
Anne Lauringson. Labour Market Economist, OECD
Annika Lentso, EBS Advisory Services tegevjuht
Lauri Leppik, Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur
Peter Lõhmus, Senior Financial Sector Expert, IMF
Jaan Masso, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna majanduse modelleerimise õppetooli juhataja
Märt Masso, Praxise analüütik
Jaanika Meriküll, ökonomist
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist Eestis
Olavi Miller, EBS-i teadur
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Kaspar Oja, ökonomist
Alari Paulus, vanemteadur (Essexi Ülikool) / vanemanalüütik (Poliitikauuringute Keskus Praxis)
Peep Peterson, EAKL-i esimees
Magnus Piirits, Praxise analüütik
Ilmar Põhjala, Fontes, palgauuringute analüütik-konsultant
Allan Puur, Tallinna Ülikooli professor ja Eesti demograafia keskuse juhtivteadur
Luule Sakkeus, Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse juhataja ja vanemteadur
Priit Sander, Tartu Ülikooli rahanduse dotsent
Jüri Sepp, Tartu Ülikooli professor
Indrek Seppo, ökonomist
Marko Sõmer, CentAR-i vanemanalüütik
Orsolya Soosaar, ökonomist
Tiit Tammaru, akadeemik
Aare Tammemäe, MTÜ FinanceEstonia juhatuse liige, Redgate Capital partner
Kadri Ukrainski, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhataja, professor
Urmas Varblane, akadeemik, Tartu Ülikooli professor
Alar Voitka, Lioncliff Capital partner, riiklikult tunnustatud finantsekspert
Andres Võrk, Tartu Ülikooli analüütik
Allikas: BNS / ERR