Enamikule meist on teada, et investeeringutel on oluline tähtsus riigi majanduses. Investeeringud on kriitilise tähtsusega komponent riigi majanduse jaoks, majanduskasvu alus. Kuigi investeerida võib tehniliselt igaüks, pärineb lõviosa majandust ergutavast kapitalist hoopis institutsionaalsetelt investoritelt ehk professionaalsetelt investoritelt, kes investeerivad väga suurtes mahtudes. Nendeks on enamasti kindlustusseltsid, pangad, investeerimisfondid, varahaldusettevõtted ja pensionifondid.
Kuigi võib tunduda, et pensionifondidel on eelkõige sotsiaalne eesmärk – nende ülesandeks on tagada piisav sissetulek vanemale generatsioonile läbi pensionimaksete, on pensionisammastel tegelikult ka oluline roll riigi majanduse jaoks. Selleks, et pensionimakseteks piisavalt vahendeid jätkuks ja eraisikute investeeritud vahendid kasvaksid, investeerivad fondid erinevatesse varaklassidesse. Täpsem kapitalipaigutuse osakaal sõltub konkreetse fondi riskiastmest. Madala riskiga (konservatiivsed) fondid investeerivad põhiosa rahast kindlatesse finantsvaradesse ja võlakirjadesse, keskmise riskiga fondid paigutavad ligi poole oma varadest kõrgema riskiga varadesse ning agressiivsed fondid enamasti umbes 75% riskantsetesse, eeldatavalt suure tootlusega varadesse.
Euroopas on pensionifondid investeerinud valdavalt fikseeritud intressiga instrumentidesse. 2016. aasta lõpu seisuga olid Euroopa pensionifondid investeerinud ligi 46% oma varadest võlakirjadesse, rahaturu ja muudesse fikseeritud intressiga finantsvaradesse, 30% omakapitali instrumentidesse, 13% alternatiivsetesse varaklassidesse (laenud, taristuinvesteeringud, riskifondid jmt), 8% kinnisvarasse ning vaid 3% varadest hoiti deposiitidena rahas. Kogu pensionifondide varade maht ületas 2016. aastal 3,5 triljonit eurot.
Panustavad majanduskasvu
Läbi pikaajaliste ja mahukate investeeringute panustavad pensionifondid majanduskasvu ning on oluliseks finantsstabiilsuse allikaks. Tavalisest erakapitali fondidest pikem investeerimishorisont võimaldab pensionifondidel investeerida kannatlikult, sõltudes vähem majandustüklist. Seeläbi muudab järjest kasvav pensionisäästude osakaal kapitaliturge aktiivsemaks ja likviidsemaks, tuues finantsmaastikule rohkem stabiilsust, läbi mille toetavad pensionifondid pikaajalist ning jätkusuutlikku kasvu kogu majanduses. Pensionifondide näol on võimalik rahastada suuri projekte, mida näiteks omaniku enda kapital ja pank katta ei suudaks, aidates täita lõhet suure investeerimisvajaduse ja pakutava kapitali vahel. Nimetatud eeliste tõttu sobivad traditsiooniliste riskihajutamisinstrumentide kõrval pensionifondide portfelli eelkõige taristuprojektidega seotud finantseerimised, ettevõtmiste kestvuse ja mahtude tõttu.
Kuigi pensionifondidel peaks olema oluline panus riigi majandusse, ei ole Eesti fondid seda väga olulisel määral teinud, vähemalt võrreldes teiste Euroopa riikidega. Kui vaadata Eestis tegutsevate pensionifondide varade mahtu ning kõrvutada seda mõne Skandinaavia või Põhja-Euroopa riigiga, hakkab vahe kergesti silma.
Eestisse investeeritud marginaalne osa varast
Kui Euroopa keskmine välis- ja koduinvesteeringute suhe on umbes 50-50%, siis Eesti pensionifondide varast oli 2017. aasta seisuga koduriiki investeeritud vaid ligi 8% (ilma pangakontodel seisvate deposiitideta). Meie naaberriigid Soome ja Rootsi olid samal perioodil koduturule paigutanud 59% ja 68% ning Läti ja Leedu vastavalt 20% ja 19%.
Tõstes Eesti pensionifondide kodused investeeringud kasvõi Baltikumi tasemele, saaks meie majandus arvestatavat lisakapitali, mille abil saaks rahastada uusi projekte, ergutades seeläbi majanduskasvu ning luues uusi töökohti.
Artikkel ilmus Ärilehe ettevõtja rahatarkus rubriigis.
ETTEVÕTJA RAHATARKUS on Redgate Capitali rubriik, kus eksperdid jagavad igal nädalal teadmisi ettevõtte rahastamise teemadel.