Paljud äri- ja finantsvaldkonnas toimuvad sündmused, arengud ja trendid jäävad alaväliste inimeste jaoks pahatihti kaugeteks ning hoomamatuteks. See on ka täiesti mõistetav, sest keegi meist ei jõua kõige maailmas toimuvaga kursis olla. Kuid vaatamata sellele, millega inimene igapäevaselt tegeleb, on suurem osa meist tõenäoliselt kuulnud või kokku puutunud aktsiate avaliku pakkumisega (Initial Public Offering – IPO) ehk ettevõtete börsil noteerimisega. Paljudel on kindlasti meeles suve alguses aset leidnud riigiettevõtte Tallinna Sadam aktsiate noteerimine Tallinna börsil, mis leidis laialdaselt meedias kõlapinda.
Miks lähevad ettevõtted börsile?
Peamine põhjus aktsiate avalikul noteerimisel on kapitali kaasamine ettevõtte kasvuplaani elluviimiseks. Enamasti soovitakse kaasatud vahendite abil tegevust laieneda, kuid IPO põhjuseks võib olla ka praeguste omanike soov ettevõttest osaliselt väljuda ning seetõttu müüakse oma osalus avalikult.
Samuti on noteerimisel oluline roll ettevõtte turundamisel, sest pakkumise käigus saab ettevõte palju avalikku tähelepanu. Ettevõtte usaldusväärsus tõuseb samuti, sest börsiettevõtetele kehtivad põhjalikumad nõuded aruandluse osas, börs, ettevõtte juhtkond ja nõustajad, aga ka vastavad järelevalveorganid kannavad hoolt selle eest, et ettevõtte tegevus oleks läbipaistev ja kõik olulised otsused oleksid olemasolevatele ja potentsiaalsetele investoritele teatavaks tehtud.
Ettevõtte avalikuks tegemine ning sellega kaasnev järelturg annavad senistele omanikele täiendava likviidsuse, mis võimaldab neil hõlpsamalt oma osalust müüa või hoopis suurendada. Samuti annab see võimaluse luua toimiv optsiooniprogramm meeskonna motiveerimiseks.
Börsile minemise põhjuseid võiks jäädagi nimetama, kuna neid võib olla palju ja igal protsessil on erinevad kaalutlused. Vaatame hoopiski, kuidas on paaril IPO’ga kapitali kaasanud ettevõttel läinud ja kas tagasi vaadates oli tegu õige otsusega ning mida saavad avalikku noteerimist kaaluvad ettevõtted neilt õppida.
Kellel on hästi läinud?
Viimase aja IPO’dest võiks edukana välja tuua USA’s noteeritud filmide ja sarjade stream’imiseks kasutatavat tehinkat tootva Roku, kelle sünergia järjest populaarsust koguva Netflix’iga on aidanud aktsia hinnal aastaga kasvada üle 400%.
Samuti jäi paljudele meelde muusika stream’imise teenust pakkuv Spotify, kes kogus investorite seas populaarsust pisut ebatavalise aktsiate noteerimisega. Nende puhul oli tehniliselt tegemist IPO asemel DPO’ga (Direct Public Offering), sest ei emiteeritud mitte uusi aktsiaid, vaid olemasolevad aktsionärid said võimaluse läbi börsi oma osalust müüa. Ettevõte säästis seeläbi ka miljoneid, sest maksmata jäid tasud investeerimispankadele, kes tavaliselt kogu protsessi koordineerivad.
Omamoodi positiivse näitena võiks välja tuua ka Rootsi spordiklubide grupi Actic Group, mille aktsia hind on küll IPO’st alates kukkunud, kuid mis suutis pakkumisele eelnevalt investorite hulgas väga suurt huvi tekitada, tänu millele märgiti pakkumine mitmekordselt üle. Esialgsete omanike jaoks oli kapitali kaasamine eriti kasulik, sest ligi 40% noteeritud aktsiatest müüsid senised omanikud (ülejäänu osas noteeriti uusi aktsiaid) ning ettevõtte väärtus müümise hetkel oli vapustavalt kõrge. Kui tavaliselt jääb spordikettide ettevõtte väärtuse ja teenitud kasumi suhtarv (EV/EBITDA) 10-12 vahele, siis Acticu puhul oli selleks 22.
Kuhu saadud raha suunata?
Nagu arvata võib, otsustab börsilt raha kaasanud ettevõtte edukuse see, kuidas kapitali kasutatakse. Ettevõte võib börsile minna seniseid omanikke rikkaks tegema, kuid investorite vaatevinklist on raha kaasamine ettevõtte kasvuks palju huvitavam tehing, mis tõmbab rohkem tähelepanu.
Positiivse näitena võiks vaadata USA teenusepakkujate otsingu- ning arvustusportaali Yelp, kes kaasas 2012. aastal investoritelt $ 106 miljonit noteerides aktsiad NYSE börsil. Kuigi pakkumise ajal teenis Yelp vaid kahjumit, suutis ettevõte tänu võrdlemisi madalale hinnale ning jätkusuutlikele lubadustele tekitada investorites huvi, mistõttu kasvas aktsia hind juba esimesel päeval ligi 60%.
Kui asi oleks piirdunud vaid lubadustega, tulnuks väärtpaberi hind sama kiiresti alla tagasi, kuid Yelpi puhul oli näha konkreetseid samme, mis ettevõtte juhatus edasiseks arenguks tegi. Lisaks toote arendamisele, kasutas Yelp juba samal aastal kaasatud kapitali oma suurima konkurendi Euroopas (Qype) ning järgmisel aastal reserveeringute tegemise portaali (SeatMe) omandamiseks. Kuigi viimased 6 aastat pole Yelpi jaoks muretult möödunud, tagasid antud tehingud koos mitmete teiste arendustega, et ettevõtte väärtus on kasvanud ning omandatud on arvestatav turuosa. Täna teenib ettevõte kasumit, omandatud on veel ettevõtteid ning 15 dollari eest emiteeritud Yelpi aktsia kaupleb ligi 50 dollari tasemel (24.09.18).
Kommunikatsioonil on oluline roll
Teine näide tuleb meie põhjanaabritelt – Soome mobiilimängude arendaja Rovio puhul on tegu aga negatiivsema juhuga. Pärast edukat IPO’t 2017. aasta septembris on ettevõtte aktsia püsinud languses. Tulemused polegi tegelikult nii hullud – käive on kasvanud ning ettevõte toodab endiselt kasumit. Kuid miks aktsia hind ainult kukub?
Kuigi tulemustel on kukkumisega pistmist küll – kasumlikkuse näitajad jäid alla analüütikute ning investorite ootustele, võib tegelikuks põhjuseks lugeda liigsete lubaduste andmist aktsiate esmasel pakkumisel. Investorid ootasid põhjendatult paremaid tulemusi, sest Rovio oli investeerimisvõimalust „reklaamides” nõnda välja lubanud. Näiteks pidi Rovio ärikasumi marginaal püsima 30% juures, kuid IPO’st saadud vahendid suunati peamiselt investeeringutesse (raamatupidamisnõuete kohaselt kajastusid suur osa neist kasumiaruandes kuludena), mis omakorda tõstis ettevõtte kulutusi ning langetas kasumi marginaali. Investorid, oodates tugevamaid suhtarve, hakkasid selle peale hirmunult aktsiaid müüma, mis omakorda langetas hinna niivõrd madalale, et väikeaktsionäride seas Rovio väärtpaberitega põhimõtteliselt ei kaubelda. 11.50 eurose hinnaga noteeritud Rovio aktsiad on täna (24.09.18) väärt vaid 4.65 eurot.
Millele peaks mõtlema IPO’t kaaluv ettevõte?
Iga ettevõte ning kapitali kaasamise olukord on natuke isemoodi, mistõttu ei saa välja tuua universaalseid põhimõtteid, kuidas aktsiate avalikul pakkumisel käituda, kuid teiste kogemustest saab õppida sellegipoolest.
Investor ei ole rumal, mistõttu on tähtis raha kaasamisel ausalt ning võimalikult selgelt näidata, kuhu uus kapital suunatakse. Selle juures tuleb aga eelnevalt hoolega läbi mõelda, kas ja miks on mõtet erinevate otstarvete jaoks vahendeid kulutada – kas need arendavad ettevõtte tegevusi, avavad uusi turge või loovad hoopis uusi sünergiaid?
Samuti tuleks tähelepanu pöörata ajastusele – millises faasis ollakse ettevõtte kasvutsüklis, millised on prognoositavad kapitalivajadused lähemas ning kaugemas tulevikus ning kuidas läheb sektoril, milles ettevõte tegutseb üleüldiselt?
Kuigi organisatsiooni struktuur ning meeskond vajavad ettevõtte arenguks nagunii regulaarset tähelepanu, siis IPO’t kaaluv ettevõte peaks sellegipoolest töötajate read uue pilguga üle vaatama. Varasema avaliku ettevõtte juhtimise kogemusega töötajad annavad siinkohal boonuspunkte. Samuti on oluline, et IPO-eelsel investeerimisvõimaluse turundamisel esindaksid ettevõtet kompetentsed ning karismaatilised tippjuhid, kes suudavad püüda investorite huvi ning ettevõtte eesmärke selgelt kommunikeerida.
Tähtis on valida ka usaldusväärne ning pädev partner endale nõustajaks, kes oskab aktsiate noteerimise protsessi läbi viia professionaalselt ning ilma liigsete kuludeta ettevõtja jaoks.
Artikkel ilmus Ärilehe ettevõtja rahatarkus rubriigis.
ETTEVÕTJA RAHATARKUS on Redgate Capitali rubriik, kus eksperdid jagavad igal nädalal teadmisi ettevõtte rahastamise teemadel