Alustavatesse ettevõtetesse investeerivate Euroopa äriinglite juht Paulo Andrez käis Tallinnas.
Kuigi 2012. aastal loodud Eesti äriinglite võrgustiku EstBAN tegevus on tõstnud Eesti investeeringute ja sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhte poolest Euroopa riikide seas esikohale, võib edu hiljuti Tallinna väisanud Euroopa äriinglite liidu (EBAN) presidendi Paulo Andreze sõnul kiirelt kaduda, kui riik ei hakka äriinglitele soodustusi pakkuma.
Äriinglid ehk ettevõtjad, kes investeerivad vaba raha alustavatesse, praegu peamiselt tehnoloogia- ja internetiettevõtetesse, on Euroopas üha olulisemad riskiraha paigutajad. EBANi andmetel investeerisid nad Euroopas mullu alustavatesse ettevõtetesse 5,5, riskikapitalifirmad aga 2 miljardit eurot.
Andrez näeb ohtu, et lähiaastatel võivad äriinglite investeeringud Eestis hakata kokku kuivama.
«Olen näinud mitmeid riike, kus ingelinvestorite organisatsioonid on teinud esimesel paaril aastal fantastilist tööd. Seejärel saab vanade investorite raha otsa ning uut põlvkonda uue rahaga peale ei tule. See ei ole jätkusuutlik. Eestil on oht sama teed käia,» ütles Andrez.
«Eestil on nii palju eeliseid: teil on globaalsele turule orienteeritud suure potentsiaaliga idufirmad; te asute mitme kultuuri- ja keeleala keskel; teil on juba mitu maailmas tuntud edulugu, nagu Skype ja Transfer¬Wise. Samas ei ole sellest kasu, kui midagi ei muutu – kui valitsus ei loo otsustavalt ingelinvestoritele soodsamat keskkonda,» ütles Andrez. Tema sõnul on nii käitunud näiteks Taani, Soome ja Läti, kus äriinglitele on juba tehtud või on lubatud maksusoodustusi ja -vabastusi.
«Äriinglitele võiks pakkuda investeeringutelt tulumaksusoodustust, samuti võiks maksusoodustusi kaaluda dividendidele,» tõi EBANi president näiteid.
Finantsvaldkonna era- ja avaliku sektori huve ühendava mittetulundusühingu FinanceEstonia juhi ning Redgate Capitali partneri Aare Tammemäe sõnul on Eesti maksusüsteemi muutmine olnud seni tabu, kuid kindlasti võiks asjasse puutuvad osalised kokku saada ning maksusoodustuste teemat teiste riikide kogemusele toetudes arutada. «Maksusoodustuste tegemine iseenesest ei ole kole asi. Eeldusel, et maksupoliitika põhipunktid jäävad samaks, võiks riik teha maksusoodustusi, et tuua siia rohkem alternatiivset kapitali: äriingleid, era- või riskikapitali. See ei ole riigile liialt kulukas, samas võib anda tõuke majanduskasvule,» hindas Tammemäe.
Rahandusministeeriumi kõneisiku sõnul ei plaani Eesti äriinglitele praegu maksusoodustusi luua. Seda, kas teemat kavatsetakse EstBANi ning teiste osalistega arutada, ministeerium ei kommenteerinud.