Ida-Virumaa ja Eesti majanduse päästab naftahindade tõus? Vale jutt! Seda saavad teha julged otsused. Eesti vajab uuesti julgust riskida, kirjutab ettevõtja ja investor Veikko Maripuu.
Ida-Virumaa suurtööstuste omanikud ja juhid peavad tavapärasest sagedamini murelikke nõupidamisi, sest tööstusi on osaliselt konserveeritud ning sadu inimesi koondatud. Tööstuste sulgemist on seostatud kukkunud naftahindadega. Kuid see on liiga lihtsustatud vaade ja pealegi üha vähemaks muutuva mõjuga.
Nafta hind on veebruari alguse vabalangemisest pisut kosuda jõudnud, kuid arvestades detsembris Pariisis sõnastatud kliimalepet ei tähendaks Eesti praegusele põlevkivi- ja laiemalt energiatööstusele helget väljavaadet ka tänasest oluliselt kõrgem toornafta hind. Kliimaleppe eesmärgid on nii ambitsioonikad, et maailm peab globaalse soojenemise mõjude ärahoidmiseks liikuma oluliselt enam puhtama energia poole. Selle tulemusena hakatakse üha enam piirama fossiilsete toorainete ja kütuste kasutamist.
Eesti tausta arvestades on probleemid juba kõige põhilisemas – põlevkivi on paljudest teistest fossiilsest toorainest isegi saastavam, lisaksomahinna poolest kallim nii energia kui ka kütuste tootmiseks. Väheefektiivseid Kiviteri-tüüpi tehaseid nende tänasel kujul ja moderniseerimata ei pruugi VKG enam kunagi avada, isegi kui naftahinnad mõnevõrra tõusma hakkavad.
Siinsel energiamaastikul vaja liikuda põhimõtteliselt uute lahenduste poole ja perspektiivis tuleb Eesti energeetikasektor sisuliselt ümber korraldada. Olemasolevatel ja ka uutel ettevõtetel tuleb soodustada liikumist senisest puhtama energia tootmise ja innovaatilisemate lahenduste suunas. Seda saab teha nii, et võidab kogu Eesti majandus.
Täispikkuses artikli leiate siit.