Peeter Koppel. Foto: Martin Pedaja
Iga paari aasta tagant ärkab Eestis keegi üles ja avastab, et meil on ühetaoline tulumaks. Šokk! Euroopa häbi! Kuidas saab riik võtta õpetajalt ja pankurilt sama protsendi? Tulgu astmed! Saabugu solidaarsus, kirjutab Peeter Koppel.
Lause “jõukamad peavad ilmselt rohkem maksma” kõlab tavaliselt uskumatult ilusalt. See näitab justkui teed parema, õiglasema, solidaarsema ja suisa moraalsema tuleviku poole. Et suurema tuluga inimene maksab ühetaolise määra juures juba praegu rohkem eurosid, jutuks millegipärast ei tule. Ilmselt ei loe.
Kui kellelgi on rohkem, on ju moraalne talt ka rohkem võtta? Progresseeruv tulumaks ei taba aga seda, kellel on rohkem vara. Ta tabab seda, kes teenib järgmise euro. Kellel juba on palju, võib elada dividendidest või üüritulust, ja nende maksustamine sõltub tululiigist ning vormist. Astmeline tulumaks tabab hoopis seda, kes alles ronib: inseneri, kes võttis juurde teise projekti, või arsti, kes jäi öövalvesse. Riik vaatab redelit ja otsustab, et vat sellest pulgast alates peab ronimine raskem olema.
Loe edasi siit.