Klientide klassifitseerimise kriteeriumid

ÜLDINE

    • AS Redgate Capital (edaspidi “Ettevõte”) peab tulenevalt väärtpaberituruseaduse nõuetest (§46 lg.11) määratlema klientide käsitamiseks kirjalikud protseduurireeglid
    • Kliendid klassifitseeritakse enne teenuste osutamise algust, samuti andmete muutumisel teenuse osutamise käigus. Käesolev kord sätestab klientide klassifitseerimise kriteeriumid.
    • Klient on iga isik, kellele Ettevõte osutab investeerimis- või investeerimiskõrvalteenust. Ettevõtte potentsiaalse kliendina käsitatakse isikut (edaspidi „potentsiaalne klient“), kellele soovitakse investeerimis- või investeerimiskõrvalteenust osutada või pakkuda, kuid kellega ei ole veel lepingulistesse suhetesse asutud.

KLASSIFITSEERIMISE KRITEERIUMID

TAVAKLIENDID

Need on kliendid, kes ei ole asjatundlikud kliendid või võrdsed vastaspooled.

ASJATUNDLIKUD KLIENDID

Need on allpool loetletud, finantsturgudel tegutsemiseks volitatud või vastavatele regulatsioonidele alluvad Eesti isikud ning võrreldavad välismaised juriidilised isikud:

    • Eesti või välisriigi krediidiasutus, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv finantseerimisasutus;
    • Eesti Vabariik või välisriik või Eesti või välisriigi kohaliku või regionaalse omavalitsuse üksus või keskpank;
    • rahvusvaheline organisatsioon, sealhulgas Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank;
    • Eesti või välisriigi finantseerimisasutus, kelle ainsaks äritegevuseks on väärtpaberitesse investeerimine, turul kauba ja kaubatuletisväärtpaberiga kaupleja;
    • suurettevõtja st. äriühing, kes vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest:

tema bilansimaht on võrdne 20 miljoni euroga või sellest suurem;

tema netokäive on võrdne 40 miljoni euroga või sellest suurem;

tema omakapital on võrdne 2 miljoni euroga või sellest suurem.

 

Asjatundliku kliendina käsitlemist taotlevad tavakliendid

      1. Tavaklient võib taotleda enda käsitamist asjatundliku kliendina, kui tema hinnangul on tal piisavad kogemused, teadmised ja asjatundlikkus ise investeerimisotsuste tegemiseks ja nendega seotud riskide adekvaatseks hindamiseks.
      2. Tavakliendi asjatundlikuks kliendiks klassifitseerimise kord:
        • Klient teeb kirjaliku taotluse.
        • Klient vastab vähemalt kahele järgmistest nõuetest:
  • klient on teostanud turgudel olulises mahus tehinguid keskmise sagedusega kümme tehingut kvartalis eelnenud nelja kvartali jooksul;
  • kliendi väärtpaberiportfelli suurus[1] ületab 500 000 € ning
  • klient töötab või on töötanud vähemalt ühe aasta finantsvaldkonnas ametikohal, mis nõuab teadmisi väärtpaberitesse investeerimise kohta.
  • Ettevõtte hinnangul on klient võimeline nii iseseisvaid investeerimisotsuseid tegema kui nendega seotud riske mõistma ning Ettevõte võtab kliendi taotluse vastu.

 

Tavaklienti võib asjatundliku kliendina käsitada üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

  • klient peab Ettevõttele kirjalikult kinnitama, et ta soovib asjatundliku kliendina kohtlemist kas üldiselt või seoses konkreetse investeerimisteenuse või tehinguga või tehingu või teenuse liigiga;
  • Ettevõte peab kliendile andma kirjalikus vormis selgituse õiguste kohta, millest klient asjatundliku kliendina käsitamise korral ilma võib jääda;
  • klient peab kirjalikult kinnitama, et ta on teadlik õigustest, mis ta kaotab asjatundliku kliendina käsitamise tagajärjel sealhulgas, et tal puudub kaitse, mida pakuvad investorkaitse osafond ja väärtpaberituru seaduses tavakliendi kaitseks kehtestatud sätted.

 

Asjatundliku kliendi käsitlemine tavakliendina

    1. Asjatundlik klient taotleb kirjalikult enda käsitamist tavakliendina, kui tema hinnangul ei ole ta ise võimeline teenuste ja tehingutega seotud riske piisavalt hindama või juhtima.
    2. Ettevõte võtab kliendi taotluse vastu;
    3. sõlmitakse kirjalik leping, mis sätestab, et klienti koheldakse tavakliendina ühe või mitme teenuse või tehingu suhtes või mitme väärtpaberi- või tehingutüübi suhtes.

 

Asjatundliku kliendi käsitlemine võrdse vastaspoolena:

Ettevõte võib asjatundliku kliendi taotlusel teda käsitleda võrdse vastaspoolena. Vaata protsessi allpool p.2.3.5.

VÕRDSED VASTASPOOLED

Need on allpool loetletud,finantsturgudel tegutsemiseks volitatud või vastavatele regulatsioonidele alluvad Eesti isikud ning võrreldavad välismaised juriidilised isikud:

    1. Eesti või välisriigi krediidiasutus, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv finantseerimisasutus;
    2. Eesti Vabariik või välisriik või Eesti või välisriigi kohaliku või regionaalse omavalitsuse üksus või keskpank;
    3. rahvusvaheline organisatsioon, sealhulgas Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank;
    4. isik, kelle peamine äritegevus seisneb oma arvel kaupade või kaupade tuletisinstrumentidega kauplemises;
    5. isik, kes kaupleb enda arvel finantsfutuuride, -optsioonide või muude tuletisväärtpaberite turgudel ning rahaturgudel üksnes tuletisväärtpaberite turgudel tehtud investeeringute kindlustamiseks või teeb tehinguid nimetatud turgudel osalejate arvel või kujundab neile hindu ja kelle tehingute täitmise tagavad samadel turgudel arveldust korraldavad isikud.

Võrdsele vastaspoolega tehingute tegemisel ning sellega seonduvalt investeerimisteenuste osutamisel ei pea Ettevõte kohaldama väärtpaberituru seaduse § 85 5)–7) and 9), § 86 (1),(2) ja (5), 852, 854 – 857 ja § 871 – 875 sätestatut, välja arvatud turukuritarvitust keelavad sätted, sealhulgas alljärgnevaid nõudeid:

    1. teavitamisnõuded, mis nõuavad kliendi informeerimist muuhulgas investeerimisteenuse olemusest ja sellega seonduvatest riskidest;
    2. hindama kliendi sobivust ja asjakohasust tarbida soovitavat investeerimisteenust;
    3. lähtuma kliendi korralduste käitlemisel ja parimal täitmisel väärtpaberituru seaduses sätestatud nõuetest;
    4. hoiduma kliendile soovituste andmisest tehingute tegemiseks väärtpaberitega, kui need soovitused ei ole kooskõlas kliendi huvidega, millest teenuse osutaja on teadlik;
    5. esitama aruandeid osutatud teenuste kohta.

Võrdseks vastaspoolteks liigitatud kliendid, kes taotlevad asjatundlike klientidena kohtlemist

    • Klassifitseerimise kord:
  1. Selline võrdne vastaspool, keda nimetatakse eelpool punktis 2.3.1., taotleb kirjalikult enda kohtlemist üldiselt või konkreetse tehingu suhtes asjatundliku kliendina.
  2. Ettevõte võtab kliendi taotluse vastu.
  3. Sõlmitakse kirjalik leping, mis sätestab, et klienti koheldakse asjatundliku kliendina ühe või mitme teenuse või tehingu suhtes või mitme väärtpaberi- või tehingutüübi suhtes.

Võrdseteks vastaspoolteks liigitatud kliendid, kes taotlevad tavaklientidena kohtlemist.

  1. Selline võrdne vastaspool, keda nimetatakse eespool punktis 2.3.1., taotleb kirjalikult enda kohtlemist üldiselt või konkreetse tehingu suhtes tavakliendina, kelle suhtes kohaldatakse punktis 2.3.2. loetletud nõudeid.
  2. Ettevõte võtab kliendi taotluse vastu.
  3. Sõlmitakse kirjalik leping, mis sätestab, et klienti koheldakse tavakliendina ühe või mitme teenuse või tehingu suhtes või mitme väärtpaberi- või tehingutüübi suhtes.

Asjatundlikeks klientideks liigitatud kliendid, kes taotlevad kohtlemist võrdse vastaspoolena.

  1. Ettevõtte hinnangul on klient võimeline nii iseseisvaid investeerimisotsuseid tegema kui nendega seotud riske mõistma ning Ettevõte võtab kliendi taotluse vastu.
  2. Asjatundliku kliendi kohtlemisel võrdse vastaspoolena ei rakendata punktis 2.3.2. sätestatud nõudeid ning nimetatud kohustuste täitmist ei ole kliendil võrdse vastaspoolena käsitlemise korral õigus nõuda.
  3. Klient teatab Ettevõttele kirjalikult, et on teadlik, et tal puudub kaitse, mida pakuvad investorkaitse osafond ja väärtpaberituru seaduses asjatundliku kliendi kaitset puudutavad sätted.

[1] Kaasa arvatud sularahavahendid.