Võlakiri on väärtpaber, mis kohustab võlakirja väljastajat ehk emitenti tagastama investorile saadud laenusumma tähtaegselt koos intressiga. Võlakirju väljastavad nii valitsused, omavalitsused kui ka ettevõtted. Eestis on esindatud vaid omavalitsuste ja ettevõtete võlakirjad, mujal Baltimaadest on nii Läti kui ka Leedu valitsused emiteerinud riigivõlakirju.
Võlakirja omanik annab ettevõttele, omavalitsusele või riigile laenu. Nii on võlakirja näol tegemist laenusuhtega. Sarnaselt teiste võlausaldajatega soovib võlakirja omanik teenida laenult intressi ja saada tagasi põhiosa maksed eelnevalt kokkulepitud tähtaegadel vastavalt võlakirja tingimustele. Üldjuhul makstakse võlakirjadelt regulaarset intressi, kuid investeeritud põhiosa makstakse investorile tagasi võlakirja lunastamise kuupäeval. Võlakirja intressimäär võib olla fikseeritud või ujuv. Tavaliselt määratakse tingimustes, et investor saab regulaarseid intressimakseid, harilikult mitmel korral aastas, ning seda kogu perioodi jooksul kuni võlakirjade lunastamiseni.
Võlakirjade eelised ettevõtetele
Ettevõtted emiteerivad võlakirju sooviga kaasata pangalaenule alternatiivset kapitali. Baltikumi ettevõtted eelistavad tegevuse rahastamisel võlakirju peamiselt neljal põhjusel. Esiteks annavad võlakirjad suurema otsustusvabaduse ja paindlikumad tingimused. Teiseks pakuvad võlakirjad võimaluse pikemaks lunastamistähtajaks. Kolmandaks sobivad võlakirjad kapitalimahukate pikaajaliste projektide rahastamiseks. Neljandaks kasvatavad võlakirjad kaubamärgi tuntust.
Võlakirjade liigitamine
Emitendi alusel. Võlakirju liigitatakse erinevate parameetrite alusel, millest üks on liigitus emitendi järgi. Emitent võib olla riigi valitsus, selle allasutus, kohalik omavalitsus või ettevõte. Valitsuse võlakirja (ingl government bond) lunastustähtaeg on tavaliselt kolm kuud kuni kolmkümmend aastat. Sellised väärtpaberid väljastab riigi valitsus. Nendega seotud risk on tavaliselt väike, kuid see sõltub riigi krediidireitingust. Valitsuse võlakirju liigitatakse omakorda tähtaja järgi:
• lühiajalised (ingl treasury bills) – tähtaeg kuni 1 aasta;
• keskmise pikkusega (ingl treasury notes) – tähtaeg kuni 7 aastat;
• pikaajalised (ingl treasury bonds) – tähtaeg üldjuhul kuni 30 aastat, aga on ka tähtajatuid võlakirju.
Kohalik omavalitsus võib anda välja munitsipaalvõlakirju, mille intressimäärad tavaliselt ületavad sama riigi valitsuse väljastatavate võlakirjade tulusust. Ettevõtte võlakirjad (ingl corporate bonds) on tavaliselt suurema intressiga kui valitsuse võlakirjad, sest nendega kaasneb suurem risk.
Tagatise alusel. Võlakirju saab liigitada tagamata ja tagatud võlakirjadeks. Tagamata võlakirjade alla kuuluvad kommertspaberid ja muud lühiajalised kohustused, mida emiteerivad tugeva krediidireitinguga ettevõtted, keda investorid usaldavad. Tagatud võlakirja tagatis on panditud vara, mis pakub investoritele täiendava kindluse nõude realiseerimiseks.
Lunastamise alusel. Võlakirjad liigitatakse veel tagasiostetavateks (ingl callable bond), tagasimüüdavateks (ingl putable bond) ja vahetusvõlakirjadeks (ingl convertible bond). Need täiendavad tingimused on sisuliselt lähedased optsioonidele. Näiteks tagasiostetavad võlakirjad annavad emitendile õiguse võlakirjad sobival hetkel tagasi osta. Tagasimüüdavate võlakirjade omanikul on õigus müüa võlakiri emitendile tagasi teatud kuupäeval enne lunastamistähtaega. Vahetusvõlakirjad annavad omanikule õiguse vahetada võlakiri emitendi aktsiate vastu juhul, kui vastav võimalus on võlakirja tingimustes määratud. Nii on enne investeerimist äärmiselt oluline dokumentatsiooni analüüs.
Võlakiri sobib väiksema riskitaluvusega investorile
Võlakirjad sobivad väikese riskitaluvusega investorile, kes on huvitatud kindlast pidevalt laekuvast intressitulust. Võrreldes aktsiatega on edukalt toimiva ettevõtte võlakirjade risk ja tootlus väiksemad. Näiteks ettevõtte pankroti korral makstakse võlakirja omanikele nende osa välja enne aktsionäre. Erinevalt aktsiast ei anna võlakiri omanikule õigust emitendi äritegevuse üle otsustamiseks.
Riskid
Võlakirjad sobivad investeerimisportfellis olevate aktsiate väärtuse järskude muutuste tasakaalustamiseks. Teisalt leidub nii praktiliselt riskivabu kui ka suurema riskiga võlakirju – risk ja tulusus käib käsikäes. Peamised riskid on ettevõtte maksevõime ja intressimäära risk.
Maksevõimetus on oht, et emitent satub finantsraskustesse ega pole võimeline võlakirjaomanikele intresse õigeaegselt ja lubatud mahus maksma. Samuti võib juhtuda, et võlakirju ei saa õigeaegselt ja lubatud mahus kustutustähtajaks lunastada. Niisugusel juhul võib võlakirjaomanik investeeritud kapitali osaliselt või täielikult kaotada. Seetõttu peab investor enne võlakirjade ostmist tegema emitendi kohta põhjaliku analüüsi.
Intressimäära risk on oht, et üldine intressimäärade muutumine kapitaliturul võib mõjutada võlakirja turuhinda. Fikseeritud tulususega võlakirjade turuhind langeb üldiste intressimäärade tõustes, kuid tõuseb intressimäärade langedes.
Kohalik võlakirjaturg
Kohalik võlakirjaturg on viimastel aastatel elavnenud. Ettevõtete teadlikkus võlakirjadest on kasvanud. Seda kinnitab fakt, et börsil kaubeldavatele väärtpaberitele on lisandunud börsiväline võlakirjaturg, mille maht ületab avalikul turul kaubeldavate võlakirjade oma.
Investorite huvi kohalike investeerimisvõimaluste vastu on tõestanud sagedased emissioonide ülemärkimised. Väärtpaberite avaliku pakkumise või noteerimisprospekti ettevalmistus on ajamahukas, ent avab ukse uutele investorigruppidele nagu jaeinvestorid või need kutselised investorid, kes ei saa teha avaliku turu väliseid investeeringuid regulatiivsetel põhjustel. Börsi kehtestatud nõuetest tingituna on avalikud ettevõtted läbipaistvamad ja investoritele usaldusväärsemad.
Sobiv hüppelaud ettevõtte viimiseks börsi põhinimekirja on alternatiivturg First North. Nii saab suurendada ettevõtte läbipaistvust ja tekitada väärtpaberitele järelturg. Nõuded kauplemisele võtmiseks on lihtsamad ja noteerimisprospekti koostamine pole kohustuslik.
Nasdaq Baltikumi reguleeritud võlakirjade nimekirjast leiab Admiral Marketsi, Inbanki ja LHV Groupi võlakirjad ning alternatiivturu First North nimekirjast Mainor Ülemiste ja Magnetic MRO võlakirjad.
Valdav osa Baltikumi võlakirjaemissioonidest on mitteavalikud ja suunatud valitud osapooltele. Tehingu struktuur on paindlik, see arvestab ettevõtte vajadusi ja investorite ootusi. Mitteavalike emissioonide pakkujatest võib näitena tuua Creditstari, Endover Kinnisvara, Nortali ja PlusPlus Capitali.
