Regulatsioonid

Ülevaade investeerimisriskidest

Ülevaate on koostanud AS Redgate Capital („Ettevõte“) eesmärgiga teavitada kliente ja potentsiaalseid kliente peamistest investeerimisega ja väärtpaberitega seotud riskidest, et kliendil oleks võimalik teha kaalutletud ja informeeritud investeerimisotsuseid. Klient peaks käesoleva ülevaatega tutvuma enne investeerimisotsuse langetamist ning hindama, kas ja milliseid riske ta kanda suudab, arvestades oma investeerimisalast kogemust, investeerimise eesmärke, finantsmajanduslikke võimalusi ning muid taolisi asjaolusid.

Käesolevas ülevaates on kirjeldatud finantsinstrumentidega kaasnevaid üldiseid riske, kuid konkreetse instrumendiga võivad kaasneda lisatingimused ja sellega seonduvalt lisariskid. Seetõttu on investor kohustatud iseseisvalt uurima ja analüüsima investeerimistegevusest tulenevaid riske ning hindama nende võimalikku mõju ja tagajärgi. Investor on iseseisvalt vastutav oma investeerimisotsuste tegemisel selle eest, et need vastaksid tema soovitavale riskitasemele.

RISK

Kuna investori peamine eesmärk on teenida oma investeeringult kasumit, siis väljendub risk investori jaoks selles, et ta saab investeeringuga oodatust vähem kasumit või jääb isegi kahjumisse. Enamasti on kõrgem risk seotud ka kõrgema oodatava kasumiga, kuid ühtlasi tähendab see, et ka kaotuse risk on suurem. Oluline on mõista, et väärtpaberite hinnad kõiguvad sõltuvalt emitendi majandustulemustest, turu sügavusest, väärtpaberi likviidsusest, poliitilisest keskkonnast ja muudest teguritest, ning riske täielikult vältida on võimatu. Küll aga on võimalik riske maandada, kui investeeringuid erinevate emitentide ja sektorite vahel hajutada ning valida instrumente vastavalt investori riskitaluvusele.

RISKID SEOSES KAUPLEMISEGA VÄLJASPOOL REGULEERITUD TURGU

Arvestatav osa AS-i Redgate Capital nõustatud väärtpaberitest kauplevad väljaspool reguleeritud turgu (OTC). Sellistesse väärtpaberitesse investeerimise korral tuleb eelkõige arvestada järgmiste riskidega:

  1. kuna nimetatud väärtpaberid ei ole noteeritud, võib olla raskem nende õiglast hinda määrata, nendega tehinguid teha ja emitendi kohta informatsiooni saada;
  2. vastavad turud on vähem reguleeritud ega paku investorile seetõttu samaväärset kaitset ja teavet võrreldes reguleeritud turgudega;
  3. vastavatel turgudel kaubeldavad instrumendid on üldiselt vähelikviidsed ja seetõttu võib olla keeruline neid mõistlikel tingimustel enne lunastamist müüa.

RISKID SEOSES VÄÄRTPABERITE HOIDMISEGA ESINDAJAKONTOL

AS Redgate Capital hoiab lahus enda ja klientide vara ja Ettevõtte pankroti korral klientidele kuuluv vara Ettevõtte pankrotivara hulka ei kuulu. Klientide varade kaitsmise ja hoidmise kohta saab täpsemalt lugeda SIIT!

Teatud riikides või piirkondades ei ole aga kontohalduri võimaliku pankroti korral tagatud tema juures esindajakontodel hoitavate investori väärtpaberite ja muu vara eraldamine haldurile endale kuuluvatest väärtpaberitest ja muust varast, mis tähendab, et välishaldurite kasutamisel on oht, et halduri pankrotistumise või riigi sunnimeetmete rakendamise korral kaotab investor selle halduri juures avatud esindajakontodel hoitavad väärtpaberid.

Halduri vahendusel välisriigis hoitavate väärtpaberite suhtes võib tulenevalt välisriigi õigusaktidest olla halduril või välisriigi registripidajal tasaarveldamisõigus, õigus seada väärtpaberitele koormatisi või käsutuspiiranguid või nõuda nende seadmist. Selliste piirangute seadmine võib kliendi jaoks piirata tema väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamist.

Teatud turgudel võib olla raskendatud või võimatu ka esindajakontol hoitavate väärtpaberite alusel emitentide üldkoosolekul osalemine või seal hääletamine.

VÕLAKIRJAINVESTEERINGUTEGA SEOTUD PEAMISED RISKID

1) Krediidirisk. Emitendi võimetus täita talle võlakirja tingimustes määratud kohustusi, näiteks intressi- või põhiosamakseid. Krediidiriski realiseerumisel võib investor osaliselt või täielikult kaotada investeeritud kapitali ja oodatava tulu.

2) Hinna- ja intressirisk. Risk, et intressimäärade tõustes, üldise investeerimiskliima halvenedes või ettevõtte krediidikvaliteedi languse tõttu väheneb võlakirjade hind, kuna investorid leiavad turult sarnaselt hinna- ja riskitasemelt kõrgema tootlusega instrumente. Kui investor on sunnitud realiseerima võlakirjad enne lunastamistähtaega soetusmaksumusest madalama hinnaga, saab ta kahju. Kui investor hoiab fikseeritud intressimääraga võlakirja kuni lunastamiseni, ei mõjuta intressimäärade kõikumised investeeringu tootlust.

3) Likviidsusrisk. Võlakirjainvesteeringutega kaasneb risk, et väärtpaberit ei õnnestu vajadusel enne lunastamistähtaega realiseerida, kui ei õnnestu leida sobivatel tingimustel ostjat. Mida suurem on võlakirjaemissiooni maht ja sinna investeerinud investorite hulk, seda madalam on üldiselt likviidsusrisk. Turul mittekaubeldavate võlakirjade korral on likviidsusrisk tavaliselt suurem, kuna ostja tuleb leida väljaspoolt reguleeritud turgu.

4) Inflatsioonirisk. Fikseeritud tulumääraga võlakirjad ei paku investoritele kaitset inflatsiooni kasvu korral ja investor peab sellisel juhul arvestama riskiga, et ta võib kanda kahju investeeringu reaaltootluse ehk raha ostujõuga korrigeeritud tootluse vähenemisest.

5) Varajase lunastamise ehk reinvesteerimise risk. Osade võlakirjade tingimustes on sätestatud võimalus, et emitent võib väärtpaberi enne tähtaja lõppu lunastada. Sellisel juhul jääb investor ilma tulust, mida ta oleks võinud teenida, kui ta oleks saanud hoida võlakirja kuni lunastamiseni. Tihti on selliste võlakirjade puhul emitendil kohustus ennetähtaegse lunastamise korral investorile maksta lisapreemiat, mis kompenseerib osaliselt teenimata jäänud tulu.

6) Regulatiivne risk. Seadusandluse muudatuste tõttu võib investor kanda kahju suurenenud maksukohustuse või muu ebasoodsa seadusemuudatuse tõttu, mis võib vähendada investeeringu tootlust.

7) Valuutarisk. Välisvaluutas noteeritud võlakirjadesse investeerimise korral võib investor kanda kahju valuutakursi ebasoodsa liikumise tõttu.

8) Arveldusrisk. Teatud juhtudel võib võlakirjatehinguga kaasneda ka risk, et tehingu vastaspool ei kanna üle kokku lepitud rahasummat või väärtpabereid. Selline risk kaasneb näiteks võlakirjade märkimise korral, kus väärtpaberitehingut ei tehta keskregistris makse vastu, vaid raha liigub eraldi pangaülekande vahendusel ja väärtpaberid ilma makseta.

9) Tagatisagendi risk. Tagatud võlakirjadesse investeerimise puhul peab investor arvestama riskiga, et emitendi maksejõuetuse korral võib juhtuda, et tagatisagent ei suuda täita enda kohustust korrektselt ning korraldada tagatiste võõrandamist ja realiseerimist investorite parimates huvides.

10) Depoorisk on depositooriumi/kontohalduri poolt hoitava vara kadumise või hävimise oht depositooriumi või muu varade hoidmist korraldava isiku maksejõuetuse, pankroti, hooletuse või tahtliku mitteõiguspärase teo tõttu.

AKTSIAINVESTEERINGUTEGA SEOTUD PEAMISED RISKID

1) Hinnarisk. Aktsia turuhinna liikumine ebasoodsalt vähendab investeeringu väärtust ja investor võib kaotada osa investeeritud kapitalist. Aktsiad emiteerinud ettevõtte pankrotistumise korral on oht, et investor kaotab kogu enda investeeritud kapitali. Hindade suurema volatiilsuse ja pankrotistumise korral võlakirjainvestorite eelisõiguse tõttu ettevõtte varadele peetakse aktsiaid üldiselt võlakirjadest kõrgema riskiga instrumentideks.

2) Likviidsusrisk. Aktsiainvesteeringutega kaasneb risk, et väärtpaberit ei õnnestu vajadusel realiseerida, kuna ei õnnestu leida sobivatel tingimustel ostjat. Likviidsusrisk oleneb peamiselt järelturu aktiivsusest – kui väärtpaber on börsile kauplemisele võetud, investorite arv suur ja turul toimub tihti tehinguid, õnnestub investeeringust suurema tõenäosusega väljuda.

3) Dividendirisk. Muudatuste tõttu ettevõtte dividendipoliitikas võib investor kaotada dividendidest oodatava tulu. Samuti võib suurenenud dividendimaksete või aktsiakapitali vähendamise korral investor kanda reinvesteerimisriski ehk vabanenud kapitalile ei õnnestu leida sarnase tootlusega investeerimisvõimalust, mistõttu on investeeritud kapitali kogutulusus oodatust väiksem.

4) Valuutarisk. Välisvaluutas noteeritud aktsiatesse investeerimise korral võib investor kanda kahju valuutakursi ebasoodsa liikumise tõttu.

5) Regulatiivne risk. Seadusandluse muudatuste tõttu võib investor kanda kahju suurenenud maksukohustuse või muu ebasoodsa seadusemuudatuse tõttu, mis võib vähendada investeeringu tootlust.

6) Arveldusrisk. Teatud juhtudel võib aktsiatehinguga kaasneda ka risk, et tehingu vastaspool ei kanna üle kokku lepitud rahasummat või väärtpabereid. Selline risk kaasneb näiteks aktsiate märkimise korral, kus väärtpaberitehingut ei tehta keskregistris makse vastu, vaid raha liigub eraldi pangaülekande vahendusel ja väärtpaberid ilma makseta.

7) Depoorisk on depositooriumi/kontohalduri poolt hoitava vara kadumise või hävimise oht depositooriumi või muu varade hoidmist korraldava isiku maksejõuetuse, pankroti, hooletuse või tahtliku mitteõiguspärase teo tõttu.

MUUD INVESTEERIMISE JA VÄÄRTPABERITEGA SEOTUD RISKID

1) Tururisk. Tururisk on võimalus saada kahju väärtpaberiturul toimuvate ebasoodsate hinnamuutuste tõttu. Ebasoodsaid hinnamuutusi võivad põhjustada näiteks riigi või majandusvaldkonna kehvad majandusnäitajad, ebastabiilne majanduskeskkond, ebastabiilne väärtpaberiturg jms.

2) Emitendirisk. Emitendirisk on võimalus, et väärtpaberi väärtus langeb emitendi halbade finantsnäitajate või majandusraskuste tõttu või seepärast, et emitendil ei ole võimalik investorite ees oma kohustusi täita. Näiteks tähendab pankrotikaitse avalduse esitamine ettevõtte emiteeritud aktsiate kiiret hinnalangust.

3) Vastaspoole risk. Kuigi finantsvahenditega kauplemiseks loodud kauplemiskohtade (nt börs või muu reguleeritud turg) korraldajad on erinevate meetmete rakendamisega sellise riski üldjuhul välistanud, eksisteerib oht, et kliendiga investeerimisühingu vahendusel tehingu sõlminud isik ei täida talle sellisest tehingust tulenevaid kohustusi.

4) Poliitiline risk. On oht, et riigis või piirkonnas, kus väärtpaberite emitendid tegutsevad või on registreeritud, toimub sündmusi, mis mõjutavad selle riigi poliitilist või majanduslikku stabiilsust või edasist arengut. Taolise sündmuse tõttu võib investor kaotada osaliselt või täielikult oma investeeringud selles riigis või saada tehtud investeeringutelt olulist kahju.

5) Süsteemirisk. Süsteemirisk on võimalus, et (eelkõige) tehnilised rikked väärtpaberiregistrite, börside, arvelduskodade jt asutuste süsteemides ning arvepidamises või sidekanalite ühendusvead vms probleemid võivad põhjustada tehingute mittetäitmist, tehingujärgsete arvelduste hilinemist, valekandeid jms sündmusi, mistõttu kliendile võib sellistest riketest tekkida kahju.

6) Inforisk. Kliendil võib puududa võimalus saada väärtpaberite kohta adekvaatset ja õiget infot või on sellise info saamine raskendatud, mistõttu kliendil võib puududa võimalus teha asjakohaseid otsuseid oma investeeringute kohta.

7) Õigusrisk. Õigusrisk on võimalus, et investeeritakse väärtpaberitesse, aga puudub ülevaade emitendi tegutsemisriigi õigusaktidest ja nendega seonduvatest kohustustest. Seeläbi võib investor saada kahju või tema vastu rakendatakse seadusest tulenevaid sanktsioone. Lisaks võidakse riigis muuta õigusakte, mis võib kaasa tuua investorile ebasoodsa piirangu või kohustuse tekkimise.

Loe rohkem