Aktsiad

Ettevõtte teatud arenguetappides tekkib vajadus täiendava kapitali järele, mis võib tulla omakapitali näol – ehk kaasates strateegiline või finantsinvestor.
Strateegiline investor tavaliselt soovib saada enamusosaluse ja on valmis panustama ettevõtte arengusse nii oma tegevuse kaudu kui ka rahaliselt.

Finantsinvestor aga jääb passiivsemaks osanikuks, kes teostab küll järelevalvet ja omab hääleõigust olulisemate otsuste tegemisel, kuid ei sekku igapäeva ärisse.

Täiendav omakapital võimaldab ettevõttel nii saada uut kapitali arenguplaanide rahastamiseks kui ka lubab senisel omanikul teostada osalist väljumist.

Omakapitali kaasamine võib toimuda avaliku pakkumise vormis läbi börsi kui ka mitte-avalikult ehk läbirääkimistes hoolikalt valitud vastaspooltega. Avalik pakkumine tõstab ettevõtte üldist juhtimiskultuuri, parandab ettevõtte renomee partnerite silmis, loob investoritest uue lojaalse kliendibaasi – ja mis veel tähtsam, loob aluse uue kapitali tõstmiseks igal ajal.

Võimalus investorile

Aktsiainvesteering on võimalus osta endale ettevõttes osalus koos sellest tulenevate hüvede ja riskidega. Eduka ettevõtte omanikutulu peaks märkimisväärselt ületama võlakirjade ja teiste laenukohustuste eest makstavaid summasid, mis tähendab, et aktsiainvesteeringute tootlus on tavaliselt võlakirjade omast suurem. Kuna aga ettevõtte omanikud on esimesed, kelle vara võimaliku kahjumi korral väheneb, kaasneb aktsiainvesteeringutega ka suurem risk.

Kasumliku ettevõtte puhul jääb äritegevusest vahendeid üle ning need kas reinvesteeritakse ettevõttesse või makstakse omanikele dividendidena välja. Esimesel juhul peaks aktsionäride teenitud tulu kajastuma kõrgemas aktsiahinnas. Sellest lähtuvalt tuleks aktsiainvestoril teha endale selgeks ettevõtte oodatav dividendipoliitika, sest juhul, kui eesmärk on investeeringult pidevalt teenida, tasub eelistada kasumit jaotavaid ettevõtteid.

Erinevalt võlakirjade omanikust on aktsiainvestoril üsna keeruline prognoosida oodatavat tootlust, sest see sõltub nii kasvuprognooside täitumisest kui ka muutustest üldises investeerimiskeskkonnas. Sellest lähtuvalt peab investor hoolega kaaluma, kas kasvuootused põhjendavad aktsiate hinnataset. Näide: 100-eurose turuhinnaga aktsia puhul peaks 10% tootluse teenimiseks ettevõtte kasum olema vähemalt 10 eurot aktsia kohta. Kui ettevõtte praegune seis seda ei toeta, peaks investor ootama tulevikus arvestatavat kasumi kasvu, mis põhjendaks praegust hinnataset. Siinkohal tuleks hoolega mõelda läbi, kas ettevõtte äristrateegia ja meeskond toetavad neid ambitsioone. Mida lühiajalisem on investeering, seda olulisem on jälgida ka üldiseid investeerimiskliimat mõjutavaid sündmusi, mis kõigutavad aktsiaturgude hinnataset.

Lisaks ettevõtte finantstulemustele, üldisele investeerimiskliimale ning aktsia hinnastamisele peaks jälgima kauplemisstatistikat. Kuna investori jaoks on tõenäoliselt eesmärk kas varem või hiljem enda investeering realiseerida, tuleks teha endale selgeks ka väärtpaberi likviidsus. Baltikumis kaubeldavad aktsiad on noteeritud kas börsi põhinimekirjas, lisanimekirjas või alternatiivturul First North. Põhinimekirjas kaubeldavate aktsiatega ettevõtetele on seatud rangemad tingimused info avalikustamisele ning raporteerimisele ning sellest lähtuvalt peaksid investorid olema paremini informeeritud ning kaitstud. See aga ei pruugi tähendada, et reguleeritud turul on lihtne enda väärtpabereid müüa. Tasub jälgida ostu- ja müügihinna vahet ning võrrelda enda investeeringu suurust näiteks igapäevase kauplemismahuga.