Valeria Kiisk: aktsiamüük – lihtne viis riigikassat täita (Postimees)

22 Feb 2019

Valeria Kiisk

Riik peaks müüma vähemalt osa endale kuuluvate ettevõtete aktsiatest. Lisaks eelarve täitmisele, aitaks see ka elavdad unisevõitu Tallinna börsi ja anda hea signaali siinsetele investoritele, leiab Redgate Capital'i partner Valeria Kiisk.

Tallinna Sadama aktsiate avalik esmapakkumine oli väga edukas. Rohkem kui kolmekordne ülemärkimine, investorid 22 riigist, 5262 uut väärtpaberikontot Eestis – ja korralik tulu riigieelarvesse. Mida veel soovida?

Edust innustatuna tahavad peaaegu kõik valimistel osalevad erakonnad riigifirmade edasist börsileviimist. Poliitikute lubadused varieeruvad alates strateegiliselt ebavajalike äriühingute erastamisest kuni kõigi riigiettevõtete osaluste börsile viimiseni.

 

Mida aga tähendaks see samm riigikassale? Optimistliku stsenaariumi järgi oleks kõigi Eesti riigile kuuluvate ettevõtete väärtuseks umbes 3 miljardit eurot, mis annaks kolmandiku suuruse osaluse esmapakkumisel olemasolevate aktsiate müügi teel (ehk riigieelarvesse raha suunates) riigile ligi miljard eurot. On see vähe või palju? Üheksa protsenti käesoleva aasta eelarvest, veidi vähem, kui Eestis paikneva Rail Baltica raudteelõigu hinnanguline ehituse maksumus, kolm-neli Saaremaa silda. Igatahes, arvestatav summa, mis õige rakendamise puhul võiks anda olulist tõuget meie majandusele.

Kas riigikassa täitmine on poliitikute ainus soov? Ei usu. Täiendava boonusena tooks see samm märkimisväärset arengut kohalikule kapitaliturule. 3 miljardit eurot täiendavat turukapitalisatsiooni Tallinna börsil– ehk investeerimisvõimaluste kahekordistumine! See annab võimaluse kohalikule jaeinvestorile, kes jooksis tormi Tallinna Sadama, EfTEN Real Estate Fund III ja LHV IPO puhul oma investeerimise isu täis saada. See pakub uusi võimalusi uutele välismaisetele investoritele, kellele jaoks avas Tallinna Sadama IPO ukse meie piirkonda ja kes on valmis panustama siia veelgi. Rohkem emitente, rohkem investoreid – tähendab rohkem raha liikvel, aktiivsem börsielu, rohkem likviidsust järelturul.

Ja mis veelgi tähtsam, see loob soodsa pinnase eraettevõtete börsileminekuks. Ka erasektoril oleks riigilt eeskuju võtta – ja sel juhul võib uute emisioonide maht kerkida kõrgustesse. Eesti kohalikud majapidamised ja ettevõtted hoiavad 15 miljardit vaba raha – sellest valdav osa on lihtsalt raha kontol, isegi mitte pangahoiusel. See raha võib hoopiski leida rakendust, teenides omanikele passiivset tulu ja aidates Eesti majandusel kasvada.

Investeerimisest räägitakse aina rohkem ja inimesed tunnevad selle vastu huvi, seda kinnitab uute väärtpaberikontode avamise aktiivsus Tallinna Sadama emissiooni eel – inimesed on valmis panustama kohalikesse edulugudesse, kui neile seda võimaldatakse.

Mida annab IPO eraettevõtjale? Aktsiate avalik pakkumine börsi kaudu loob võimaluse täiendava raha kaasamiseks uute arengute finantseerimiseks, aga ka omaniku osaliseks väljumiseks. Kui plaanis on konkurendi ülevõtmine, uute turgude hõivamine või teised suuremad investeeringud või kui omanik soovib realiseerida osa aastate jooksul loodud väärtusest, siis pakub IPO börsi põhi-, lisa- või First North nimekirjas seda võimalust. Variante on palju ja nendest leiab sobilikku nii 500 miljoni euro kui ka 5 miljoni euro väärtusega ettevõtte. Mis veelgi tähtsam, aitab börsileminek tõsta ettevõtte juhtimiskultuuri, parandab ettevõtte renomee partnerite silmis, loob investoritest uue lojaalse kliendibaasi – ja mis veel tähtsam, loob aluse uue kapitali tõstmiseks igal ajal.

Viimaste aastate tugev majanduskasv on aidanud heade tulemuste saavutamisele kaasa, ka ettevõtjate ambitsioonid on läinud julgemaks. See ja lisaks veel Tallinna Sadama IPO positiivsed kõrvalnähud uute investorite turuletoomisel loovad soodsa pinnase nii riigi- kui ka eraettevõtete aktsiate avalikuks pakkumiseks börsi kaudu. Meie börsi turukapitalisatsioon suhtarvuna SKPsse on hetkel alla kümne protsenti, mis ei näita just turuefektiivsust. Samal ajal on Euroopa keskmine üle 150 protsenti! Eesti riik saab suurima pingutusena Eesti näitajat kahekordistada – sealt edasi on aga pall eraettevõtjate käes.

Täismahus artiklit loe siit.