Oodata on stabiilset, aga siiski küsimärkidega majandusaastat (Postimees)

03 Jan 2019

Eesti väike ja avatud majandus sõltub paljuski sellest, mis toimub kogu maailmas. Tundub, et eeloleval aastal sõltub kohalik majandus mujal maailmas juhtuvast vaata et rohkemgi kui mõnel eelmisel.

Kui eelmisel aastal räägiti Eestis üsna palju majanduskriisist ning Postimehe ja BNSi tellitud Kantar Emori mullu novembris tehtud küsitlusest selgus, et üks eestlaste suuremaid hirme on majanduskriis – rohkem kardeti vaid äärmuslaste ja populistide võimuletulekut –, siis mujal maailmas võimalikust majanduskriisist ei räägitud. Räägiti küll majanduskasvu aeglustumisest, aga mitte langusest.

Tõsi, paaril viimasel nädalal on hakatud muu maailma majandusajakirjanduses küsima, kas majanduslangus on võimalik.

Üks maailma tuntumaid ja hinnatumaid ökonomiste Mohamed El-Erian ütles pühapäeval telejaamale Fox News, et hoolimata mõningatest murekohtadest Ameerika Ühendriikide majanduses ning eriti viimastel nädalatel toimunud börsilangusest on majanduslangus algaval aastal ebatõenäoline.

«See (majanduslangus – toim) ei saa kindlasti olema reaalsus,» lausus El-Erian. «Majanduse langusesse viimiseks on vaja kas suurt poliitilist viga või suurt õnnetust turgudel. Samas kasv aeglustub niikaua, kui ei hakata tegema kasvu soosivat poliitikat,» lisas ta.

El-Eriani sõnul näeme sel aastal siiski aktsiaturgude suuri kõikumisi, kuid USA majanduskasvule näeb ta üsna helget aastat.

Enam-vähem samal seisukohal on Luminori peaökonomist Tõnu Palm.

«Selle aasta märksõnad on volatiilsus finantsturgudel, surve riskipreemiate kasvuks ning majanduste kasvutempo sünkroniseeritud aeglustumine,» rääkis ta ning lisas, et teisel poolaastal terendub Ameerika Ühendriikides ajaloo pikim majanduskasvu periood. Senine pikim majanduskasvu periood dollarimaal oli aastatel 1991–2001, see kestis 120 kuud. Praegune kasv on kestnud 115 kuud.

Eestis on käimas iseseisvuse taastamise järgne pikim majanduskasvu periood. Kuni kolmanda kvartalini oli majandus kasvanud 34 kvartalit järjest. Möödunud nädala neljanda kvartali majanduskasvu avaldab statistikaamet hiljem, aga võib üsna kindlalt öelda, et ka eelmises kvartalis meie majandus kasvas, mis tähendab, et kasv on toimunud nüüdseks 35 kvartalit ehk 105 kuud järjest.

Postimehe järgmise aasta majandusprognoosis, mis on arvult juba 19., ennustavad kõik majanduskasvu aeglustumist umbes kolmele protsendile, mis on kriisijärgne keskmine. Majanduslangust ei prognoosi keegi, hinnatõus pidurdub ning palgad kasvavad samuti mõõdukalt. Ühesõnaga, prognooside kohaselt peaks tulema ilus ja turvaline majandusaasta.

Samas on määramatus, mis võib olukorra suhtelisest tasakaalust välja viia.

Kõige suurem määramatus nii globaalsele kui ka Eesti majandusele on USA presidendi Donald Trumpi poliitika. Selle mehe eesmärgid on selged, aga poliitika elluviimine eklektiline.

«Minu arvates on peamine risk see, et Trump elab oma fantaasiates, eskaleerides tollitariife Ameerika Ühendriikides, mis ärgitab samasugust protektsionismi ka teistes riikides,» ütles üks maailma tuntumaid ökonomiste Jeffrey Sachs eelmisel kuul Postimehele.

Eesti-sisene suurim risk on kiire palgakasv. On paradoksaalne, et elanike jaoks hea uudis – palgakasv on kiire ja tööpuudus väike – võib majanduse jaoks tervikuna olla üsna halb uudis.

Alates 2011. aastast on palk kasvanud keskmiselt 6,5 protsenti aastas, ja seda ka siis, kui majandus eriti ei kasvanud, ning kahel aastal oli isegi deflatsioon. Eesti Pank hoiatas, et hoogsa palgakasvu jätkudes on meil oht sattuda olukorda, kus Soome oli mõned aastad tagasi.

«Sealne majandus jahtus, kuid samal ajal jätkus kiire palgakasv. See viis alla ekspordi konkurentsivõime, millele järgnes mitu aastat majanduslangust,» ütles Eesti Panga president Ardo Hansson hiljuti.

Postimehe majandusprognoosis osalejate keskmine palgatõusu prognoos on 4,2 protsenti, mis on varasematest tõusudest väiksem.

Möödunud aastal tehti Eestis mitu suurt ettevõtte ülevõtmist, millega Eesti ettevõtjad teenisid/teenivad kokku üle 800 miljoni euro, mis on umbes 3,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Majanduse jaoks on oluline, mida ja millal nad selle rahaga peale hakkavad, see tähendab, et millal need välisinvesteeringud taas majandusse tulevad.

Eelmine samas suurusjärgus rahasüst toimus 2005. aastal Hansapanga ülevõtmisel Swedbanki poolt. Toona jaotus see raha mitme tuhande väikeinvestori vahel, kes paigutasid selle poodidesse, aktsiaturgudele, aga ilmselt kõige rohkem kinnisvarasse. Nüüd on selle raha kontsentreeritus suur ja majandusse läheb see ilmselt aeglasemalt, mistõttu ei pruugi see tänavu veel majanduslikku efekti anda.

Täispikkuses artiklit saab lugeda siit.