Balti börside raske aasta (Äripäev)

14 Dec 2018

Kui enamikule Balti börsiaktsiatele on turg noa selga löönud, pole hoop siiski olnud nii valus kui paljudel teistel maailma turgudel.

Tänavu võivad Balti börsil end võidumehena tunda vaid väheste väärtpaberite omanikud. Võlakirjade austajad võivad vähemalt ühes mõttes rahule jääda – valik on oluliselt laienenud. Tänavu on noteeritud 13 uut korporatiivvõlakirja. Pakkujad on väga eriilmelised, alates sõidujagajast Leedu Modus Grupest, autolaenuärimehest Mogoni, Maximast ja LHVst kuni Leedu rikkaimaks meheks peetava skandaalse Saulius Karosase Medicinos Bankaseni välja.

Suurus pole oluline

Täiesti uusi (mitte täiendavaid) võlakirju noteeriti Balti börsidel kokku 0,7 miljardi euro eest. Seda on rohkem kui Läti ja Leedu valitsusvõlakirjad kokku (0,37 miljardit eurot). Kõige suurema emissiooni tegid sel aastal Lietuvos Energija ning Maxima Grupa, kes lõid letti kumbki 300 miljoni euro eest võlakirju. Sealjuures jäi nende pakutav intress üsna kesiseks. Kui Maxima pakkus 5aastast võlakirja 3,2% intressiga, siis Leedu riigi omanduses olev energiafirma pakkus 10aastasele võlakirjale vaid 1,9% intressi. Kummagagi pole nende napi börsiajaloo jooksul tehtud ühtegi tehingut, aga et minimaalne tehingu maht on nende puhul 100 000 eurot, ei hakka enamiku investorite hammas neile peale.

Hoopis teine lugu on aga LHV värskete võlakirjadega: novembrikuine 20miljoniline emissioon märgiti täis, seda hoolimata asjaolust, et pakutav intress on LHV kolmest võlakirjast kõige kesisem – 6%. Aktsiainvestorile tähendaks see aga juba viisakat intressitulu. Kõigest kuue esimese kauplemispäevaga tehti börsil väärtpaberiga enam kui 400 000 euro eest käivet. Võrdluseks: jaanuaris kauplemisele tulnud Admiral Marketsi võlakiri on terve aasta jooksul käinud käest kätte 180 000 euro eest.

Ootamatu abi rahapesijatelt

Balti võlakirjaturgu jääb varjutama ka suur skandaal, mis kogu turu ümber mängis: praeguseks likvideerimisel olev Läti ABLV pank sattus aasta alguses USA ametivõimude pihtide vahele, need süüdistasid teda "institutsionaliseeritud rahapesus". Pank tuli kinni panna ning veel septembris esitasid krediitorid pangale 2 miljardi euro eest nõudeid. ABLV-l oli aga börsil noteeritud 19 võlakirjainstrumenti (ca 40% Balti võlakirjade kogumahust), millega kauplemine peatati. Redgate Capitali partner Andrei Zaborski tõigi välja, et ABLV instrumentide näol oli pigem tegu pangahoiusega võlakirja nahas. "Viimase kolme aasta jooksul on esinenud kvartaleid, mil tehingud ABLV panga võlakirjadega on moodustanud 97% börsi võlakirjaturu kogukäibest ja 85% tehingute arvust," kirjeldas Zaborski olukorda. Nüüd saavad astuda rambivalgusesse teised võlakirjad ja tehinguturg on Zaborski sõnul tõusuteel.

Zabrovski tõi välja, et võlakirjade emissioonid käivad käsikäes majanduse arenguga: kui majandus kasvab, saavad võlakirjades kokku lisakapitali vajavad ettevõtted ja tootlust otsivad investorid. Seda on võimendanud ka madalad intressimäärad. "See ongi üheks põhjus, miks praeguses majandustsüklis võiksid emitendid eelistada võlakapitali kaasamist aktsiate emiteerimisele," selgitas Zaborski.

Võlakirjaturule annavad äraspidiselt hoogu rahapesuskandaalid. "Balti riikide finantseerimisturul – väga sarnaselt muu Euroopaga – on traditsiooniliselt domineerinud kommertspangad oma ettevõtetele suunatud laenutoodetega. Paraku on Balti pangandusmaastik paari aastaga tugevalt muutunud – suuremahuliste finantseeringute pakkujaid on jäänud vähemaks. Lisaks ABLV-le on turult lahkunud Danske pank, samuti võib täheldada, et Nordea ja DnB järeltulija Luminor ei ole saavutanud veel oma eelkäijate võimekust. Lisaks on suletud mitu väiksemat kommertspanka, nagu Versobank. Kõik see tähendab finantseerimisressursi vähenemist väga lühikese aja jooksul, mis on sundinud laenuvõtjaid tähelepanu alternatiividele pöörama."

 

Täispikkuses artiklit saab lugeda siit.