Aare Tammemäe sõnul Lätis toimuv Eesti panganduse mainet ei mõjuta (ERR)

19 Feb 2018

Investeerimisfirma Redgate Capital partneri Aare Tammemäe kinnitusel Läti pangandust raputanud skandaalid Eesti panganduse mainet üldiselt ei mõjuta.

Tammemäe rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Läti panganduse üks ärimudel on olnud kogu aeg mitteresidentidest klientide teenindamine.

"Need kliendid valdavalt tulevad väljastpoolt Lätit, Euroopa Liitu ja valdavalt on nad endised Nõukogude Liidu riigid ja sealt tulevad kliendid. Tüüpiliselt nad hoiustavad teatud raha Läti pankades ja Läti pangad valdavalt arveldavad või investeerivad seda raha," selgitas ta.

"Tõepoolest, mitte kõik nendest hoiustest, mida mitteresidendid Läti pankadesse paigutavad, ei jõua tingimata kohalikku majandusse läbi laenude. Ma võin tuua lihtsalt näite, et kui ABLV on muidu varade mahult Läti suuruselt kolmas pank, siis laenumahtude järgi võttes on ta suuruselt alles seitsmes pank. Seal on suur vahe, millist äri üks või teine pank ajab," lisas Tammemäe.

Ta on nõus Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoniga, kelle sõnul on Eesti pangandussektor praegu tugev ning siinsete pankade pärast muretsema ei pea. Ta selgitas, et Eestis tegutsevad pangad ei kasuta sellist ärimudelit nagu kasutas ABLV.

"Eesti pangad teenindavad peamiselt ikkagi kohalikku kliendibaasi, arveldavad kohalike ettevõtjate ja inimestega. Valdavalt on need hoiused, mis Eesti pankades on, ikkagi kogutud siit kohapealt Eesti elanike ja ettevõtjate käest," ütles ta.

Tammemäe hinnangul Lätis toimuv Eesti pangandusele varju ei heida.

"Kui räägime finantssektorist ja seal tegutsevatest erinevatest osapooltest - institutsioonidest, investoritest näiteks -, siis üldiselt tehakse vahet, mis on see riik, mis on rohkem avatud sellisele ärimudelile nagu ABLV-l ehk teenindatakse mitteresidentidest kliente, ja sellised riigid, mis teevad rohkem tavapärast pangandust. Nii et üldiselt spetsialistide ja sektoriinimeste poolt tehakse vahet küll," põhjendas ta.

Möödunud nädalavahetusel selgus, et Läti keskpanga juhti Ilmārs Rimšēvičsit kahtlustatakse 100 000-eurose altkäemaksu nõudmises ja vastuvõtmises.

Läti ABLV pank, mida USA finantskuritegude vastu võitlemise talitus süüdistab rahapesus, sai aga esmaspäeval Läti pangalt võlakirjade tagatisel 97,5 miljonit eurot laenu, ehkki taotleti palju rohkem - 480 miljonit. Esmaspäevast ei tee pank arveldusi, see on Euroopa Keskpanga soovitusel antud aeg probleemide lahendamiseks. Nüüd peab ABLV pank kolmapäeval esitama tegevuskava, kuidas olukorrast välja tulla.

Täispikka intervjuud on võimalik vaadata siin.