Aare Tammemäe: valitsus saab majanduskasvu, kui loob investeerimisobjekte (Postimees)

02 Nov 2016

Eesti majanduse katsumus ei seisne selles, kust saada raha. Vaba raha ringleb maailmas palju. Küsimus on, millistesse finantsvaradesse võla- ja aktsiainvestorid  oma raha paigutada saaksid, kirjutab ettevõtja Aare Tammemäe.

Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ütles oma 20. oktoobri kõnes, et keskpanga baasintressimäärad jäävad muutmata ning rahatrükki jätkatakse vähemalt tuleva kevadeni. Kuid see polnud kõige olulisem sõnum. Peamine sõnum seisnes majanduse elavdamise meetme meeldetuletuses.

Draghi ütles pressiteate vahendusel, et valitsussektor peab keskenduma meetmetele, mis suurendavad tööviljakust, parandavad ettevõtluskeskkonda ja tagavad infrastruktuuri investeeringute suurendamiseks ja töökohtade loomiseks. Sealjuures rõhutas ta investeerimisalgatuste tõhustamist, tähtsaimad algatused on Junckeri miljarditesse eurodesse ulatuva investeerimiskava pikendamine ja edusammud kapitaliturgude liidu loomisel.

Nii Eesti riik kui ka Euroopa Liit näevad vaeva majanduskasvu elavdamise nimel. Peale julgeoleku tagamise on Rõivase valitsus prioriteetse eesmärgina nimetanud majanduskasvu saavutamist. See on hea.

*Eesti kapitaliturg on elutu

Eestis on rakendatud edukalt liberaalset majanduspoliitikat juba ligi 25 aastat. Üks selle vundament on olnud avatud majandus, riigi vähene sekkumine majandusse, range eelarvepoliitika ning lihtne maksusüsteem. Ehk turg paneb asjad paika. Riik sekkub majandusse eelarvepoliitikat teostades.

Eesti on pidevalt Maailmapanga, IMFi ja teiste maailmaorganisatsioonide tabelite tipus majanduse efektiivsuse, väliskaubanduse ja äriajamise lihtsuse poolest. Kuidas konverteerida see suhtekorralduslikult kõva valuuta reaalseks heaoluks Eesti ettevõttetele ja inimestele?

Eesti erasektori investeeringute maht on kahanenud viimased kaks aastat ettevõtjate sõnul seetõttu, et välisnõudlus on nõrk. Eesti majanduskasv on olnud tagasihoidlikul tasemel viimased kaks aastat ning tagasihoidlikuks jääb see ka tänavu. Nii majandusanalüütikud kui ka Eesti Pank on rõhutanud, et vähemalt neljaprotsendise majanduskasvu saavutamiseks on vajalikud struktuursed reformid.

Kuidas reforme rahastada? Lõppeks peavad ettevõtted ise olema võimelised end aitama. Teisalt on Eestis probleemiks kapitali kättesaadavus. Siinkohal ei räägi ma laenukapitalist, vaid kasvukapitalist, mida saab hankida kapitaliturgudelt oma- ja võõrkapitali vormis (võlakirjade näol). Kapital peaks olema kättesaadav ning aitama ettevõtetel kiiremini  regionaalseks tegijaks kasvada. Miskipärast võtab Eestis võimust arusaam, et kapital liigub nende juurde, kes seda vajavad, iseenesest. Ei liigu.

Siinkohal on oluline mõõdik riiklik finantssügavus ehk vara, mis on kaasatud majandusse. McKinsey Global Institute’i metoodika järgi on Eesti finantssügavus 2015. aasta andmete järgi 19 miljardit eurot ehk 93 protsenti Eesti SKTst. Enamiku finantsvarast moodustavad pankade antud laenud ligi 16,5 miljardi euroga. Eesti võlakirja- ja aktsiaturg (nii avalik kui ka erakapitaliturg) on pankade antud laenudega võrreldes suhteliselt marginaalsed. Näiteks Tallinna börsil noteeritud ettevõtete turuväärtus võrreldes SKTga on vaid 9,3 protsenti; võrdluseks: Poolas on see 30, Soomes 90 protsenti.

Milles seisneb probleem? McKinsley uuringu järgi peaks kasvava majanduse finantssügavus olema palju suurem ehk vähemalt 150 protsenti SKTst. Sealjuures ületab arenenud OECD riikide keskmine 200 protsenti. Seega peaks Eestis asuv finantsvara olema ca 10 miljardi euro võrra suurem.

 

Täispikkuses arvamusloo leiate siit.