Läti ja Leedu kahmavad odavat raha (Äripäev)

13 Oct 2016

Erinevalt Eestist kasutavad Läti ja Leedu ära odava raha laenamise võimalust, emiteerides võlakirju nullilähedase intressimääraga. Investorite huvi nende vastu on väga suur.

 

Kui kevadel kirjutasime, et Läti emiteeris rahvusvahelisel turul 650 miljoni euro väärtuses 20aastase perioodiga võlakirju, millel oli kõigi aegade madalaim kupongimäär 1,375% aastas, ja toimus kolmekordne ülemärkimine, siis viimase kolme kuu jooksul emiteerisid nii Läti kui Leedu valitsus 3aastaseid võlakirju 0% kupongimääraga. Osade emissioonide puhul olid intresside tootlused lausa pooleprotsendise miinusmärgiga. 

Et Läti ja Leedu laenavad, näitab LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul, et neil on ideid, milleks raha kasutada. „Nad tahavad need investeeringud võimalikult odava rahaga ära teha just nii nagu paljud teisedki maad, kes pole end lõhki laenanud,“ märkis ta. Küll aga räägib see tõsiasi Vitsuri sõnul Eesti kohta, et me oleme oma eelarvepoliitikaga teistest konservatiivsemad ning et meil pole käepärast produktiivseid investeerimisplaane. Samas näitab tulevik, kumb käitumine praeguses olukorras on õigem, lisas ta.

Kuigi raha on praegu odav, tuleb Vitsuri sõnul odava raha korral arvestada sellega, et ka intressita võlg on võlg, ja see tuleb ükskord tagasi maksta. Samuti tuleb arvestada sellega, et ka odavat raha tuleb investeerida põhjendatult, tulu- või kasutoovalt.

Läti ja Leedu investorite vaateväljas

Suurim eelis, mis võlakirju emiteerinud Lätil ja Leedul Eesti ees on, seisneb Lauri sõnul selles, et nad on võlakirjainvestorite radariekraanil ja saavad vajadusel kriisiolukorras laenukoormust tõsta ning raske aja kergemini üle elada. „Mäletame ju hästi Eesti olukorda, kus viimase masu ajal järsku selgus, et laenu pole võimalik saada, vaatamata sellele, et meie reiting on kõrgem ja võlakoormus madalam,“ kirjeldas Lauri olukorda elust enesest. Ja siis tuli tõsta makse ja kärpida kulusid, ning seda kõige hullemal ajal, lisas ta.

Ka Redgate Capitali projektijuht Andrei Zaborski leidis, et Läti ja Leedu võlakirjade praegustes emiteerimistes ei ole midagi erakorralist. „See, et intressid on lühikeses otsas kukkunud nulli, on lihtsalt asjade loogiline käik, nagu igal pool Euroopas,“ lausus Zaborski ja lisas, et Läti ja Leedu krediidireitingud on ikkagi päris tugevad ja sellist riski sellise intressiga praegu hinnatakse.

 

Täispikkuses artikli leiate siit.