FinanceEstonia: pensionifondi kapitalinõue võiks olla 500 000 eurot

01 Jun 2016

Finantssektori esindusorganisatsiooni MTÜ FinanceEstonia ettepanek on vähendada pensionifondi algkapitali nõuet praeguselt 3 miljonilt eurolt 500 000 euroni, et suureneks konkurents fondivalitsejate seas.

«Meie ettepanek on vähendada kapitali nõue 500 000 euroni, sest pensionifondi osakuomaniku huvid on väga kõrgelt kaitstud juba ümbritsevast süsteemist terviklikult,» ütles FinanceEstonia ja Redgate Capital juhatuse liige Aare Tammemäe BNS-ile, lisades, et pensionifondi varad on fondivalitseja ja depositooriumi pankrotivarast välistatud, mistõttu ei ole aktsiakapitali nõudel tähtsust fondi varade kaitsel.

Tulundusühistu Tuleva on varem öelnud, et pensionifondi fondivalitseja algkapitali nõuet võiks vähendada miljonile eurole. «Tegemist on turule sisenemise barjääriga, mis raskendab oluliselt näiteks kohalikel ettevõtjatel pensionifondi valitsemise turule siseneda,» ütlesid Tuleva juhatuse liikmed Tõnu Pekk ja Priit Lepasepp.

Samas ei tohiks Tammemäe sõnul praegust pensionifondide tasude süsteemi muuta. «Näeme, et väiksemate ja aktiivsemalt juhitud fondide puhul peaksidki tasud olema suuremad, sest aktiivselt juhitud fondid eeldavad rohkem otseinvesteeringuid ning suuremat meeskonda, kompetentsi ja kulusid,» ütles Tammemäe.

Lisaks soovib Tammemäe tulevikus vähem regulatiivseid takistusi ja investeerimispiiranguid pensionifondidele, et muutuks lihtsamaks investeerimine Eestisse. Ta tõi välja, et kuigi mullu suvel võeti vastu investeerimispiiranguid leevendav seadus, mis lubab muuhulgas kuni 30 protsenti fondi varadest investeerida noteerimata ja reitinguta väärtpaberitesse, siis ei ole neid võimalusi fondide tingimustesse veel sisse viidud.

«Siin on pall hetkel fondijuhtide väravas. Selliste piirangute leevendamine võimaldab rohkem paigutada vahendeid Eestisse, kuigi meie turul on likviidseid ja reitinguga väärtpabereid suhteliselt vähe,» rääkis Tammemäe.

Samas märkis Tammemäe, et seadust, mis seaks pensionifondile nõude investeerida osa vahenditest Eestisse, poleks võimalik Euroopa Liidu direktiividest kehtestada. «Teiseks on väga raske administratiivselt kehtestada mingit konkreetset numbrit.»

Juhatuse esimehe sõnul tuleks suunata jõupingutused kapitaliturgude ökosösteemi loomisele, kus kohalik kapital sooviks ka ilma administratiivse sunnita kohalikesse väärtpaberitesse investeerida.

«Riik saaks aidata kaasa eri varaklasside tuumiku loomisele, tuues turule investeerimiskõlbulikud instrumendid, kuhu ka pensionifondid saaksid investeerida näiteks riigiettevõtete börsiaktsiad, võlakirjad, kasvukapitali fondifondid – BIF, EstFund, riigivõlakirjad, pandivõlakirjade seaduste vastuvõtmine,» rääkis ta.

Lisaks tuleks FinanceEstonia sõnul kujundada süstemaatiline Eestisse investeerimise mõttelaad ehk et riik pakub järjest välja uusi väärtpabereid näidates sellega eeskuju, suhtleb aktiivselt pensionifondide valitsejatega, et innustada investeeringuid kohalikku majandusse ja soodustab kõikvõimalike investeerimisplatvormide toimimist, et eraisikutel-investoritel tekiks investeerimisharjumus.

FinanceEstonia koondab ja esindab alates 2011. aastast finantssektori ettevõtjaid kui ühtset huvigruppi suhtlemisel avalikkuse ja valitsusorganisatsioonidega, esindanud Eesti finantssektorit rahvusvahelistel turgudel ning tekitanud turuosaliste vahelist dialoogi töögruppides.

Originaalartikkel leitav siit.