Üllatus: Eesti ettevõtja kardab võõrast raha (Äripäev)

04 Mar 2015

Kuigi ettevõtjatel on soov kasvada ja tegevust laiendada, ei ole üle poole neist isegi mõelnud firmavälise raha kaasamisele, selgus Äripäeva küsitlusest.

"Ühtepidi saab Eesti ettevõtja aru, et turg on väike ja võimalused piiratud, teistpidi on nende kasvuootus väga kõrge. Ligi pooled soovivad kasvada kuni 30% aastas. See on üsna ambitsioonikas, arvestades praegust majanduskeskkonda ja Eesti turu väiksust,"  kommenteeris Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo partner Sven Papp uuringu tulemusi.

Äripäeva toimetus koos Redgate Capitali ja Raidla Lejins & Norcous'ga valis küsitluse jaoks välja ligi 800 ettevõtet, kes võiksid olla perspektiivikad tulijad kapitaliturule. Aluseks oli ettevõtte suurus, tegevusala kui ka tulevikuväljavaated. Neist vastas anonüümselt küsimustele 144.

Selgus, et ettevõtetel on küll soov kasvada  ja oma tegevust laiendada, ent samas leitakse, et neil ei ole vaja selleks kaasata investorit. Kõigest 5 protsenti ettevõtjatest on kaasanud oma ettevõtte arenguks investoreid. Võlakirju on aga emiteerinud vaid 1 protsent vastanutest. Ülejäänud kasutavad äri rahastamiseks peamiselt kas pangalaenu või omavahendeid.

Nii ütles 74 protsenti vastanutest, et on oma äritegevuseks kasutanud pangalaenu.  Peaaegu sama palju ehk 73 protsenti oli kasutanud omaniku raha. Veidi vähem kui kolmandik olid kasutanud riiklikke toetusi. Üheksa protsenti vastanuist ei olnud üldse kapitali kaasanud ja sama palju oli seda teinud investori kaudu.

Suured ootused

Kaks kolmandikku on öelnud, et rahastavad kasvu omakapitalist ja pangalaenust, mis on Papi sõnul tore, aga see on kõige konservatiivsem omaniku raha. "See on küll kõige odavam viis, aga kuna pangad on laenamisel siiski konservatiivsed laenama, siis väga ambitsioonikad äriprojektid tavaliselt täielikult pangalaenust finantseeritud ei saa. Kui tahta kasvatada oma käivet 30% aastas, siis see eeldaks ka muu, et oleks vaja võõrkapitali kaasamist," rääkis Papp.

Advokaadi sõnul on meil niisiis turul ühelt poolt ettevõtjad, kes vajaksid kapitali, teiselt poolt meil on investorid ja hulk väikeinvestoreid, kes tahaksid oma raha suurema intressiga, kui seda täna pangahoius pakub, investeerida. Võlakirjad oleks üks loogiline viis mõlemate ootuste rahuldamiseks.

"Ettevõtted ei ole üldiselt teadlikud sellest, millised on alternatiivse finantseerimise võimalused. Soovitakse kasvada, aga tegelikult ei teata, kuidas," märkis Redgate Capital partner Aare Tammemäe. Tema sõnul oleks võimalus olukorda muuta seeläbi, et teavitatakse ettevõtteid rohkem antud valdkonnas.

"Kapitaliturg on kindlasti väga hea alternatiiv, eriti, mis puudutab omakapitali, on ta siis mitteavalik kapital ehk erakapital fondide näol või on avalik kapital ehk börs. See on igati sobiv kasvukapital," toonitas finantsekspert. "Kõik mis puudutab võlakirjatüüpi finantseerimist, see ka samuti toetaks."

Väikesed ambitsioonid

Kuna kaks kolmandikku küsitluses osalejatest ütles, et neil ei ole seni olnud investorit vaja, eeldas Tammemäe enda sõnul selle põhjal, et ettevõtete ambitsioon on väike. "Kasvad ja arenedki oma teenitud kasumi ja pangalaenu arvelt. Pangalaenu saad võtta nii palju, kui olemasolev rahavoog kannatab," lausus ta.

Kui nähakse, et turg on piiratud ja ollakse pessimistlikud ka tuleviku väljavaadete osas, siis on ka Tammemäe sõnul loogiline, et seni ei ole investorit vaja läinud. Samas, kui 80% ettevõtetest soovib lähema kolme aasta jooksul kasvatada käivet 10%, see näitab Tammemäe hinnangul, et soov on täiesti korralik. Arvestades küsitluses osalenud erinevate ettevõtete profiili, siis peaks Tammemäe sõnul neile sobima ideaalselt ka alternatiivne finantseerimine lisaks pangalaenule ja omakapitalile. "On see siis avalik või mitteavalik kapitalituru element, vahet ei ole," lisas ta.

Tammemäe tõi näiteks idufirmad. Kui nemad oleksid ainult enda ehk omaniku rahaga üritanud kasvada, siis nad ei oleks mitte kuskile jõudnud. "Vaadake, kuidas nemad finantseerivad," toonitas Tammemäe. "Tublid Eesti ettevõtted näevad oma turgu kitsamalt, ollakse alalhoidlikumad."

Ettevõtjad välistavad võõrkapitali

Uuringu tulemused näitavad, et ettevõtjad kasutavad pigem omavahendeid või ka pangalaenu, et oma äri üleval pidada, ent alternatiivsed kapitali kaasamise võimalused neid ei huvita.

"Võlakirjade emiteerimisele ei ole mõelnud ja börsile ei ole mõelnud minna lihtsalt ettevõtte väiksuse ja suure bürokraatia tõttu. Meie majandusnäitajad on olnud hästi head ja stabiilsed. Meie suhted pankadega on olnud väga head ja laenumarginaalid on niivõrd madalad, et võlakirjade järele lihtsalt vajadus puudub. Negatiivse marginaaliga võlakirju vist veel ei ole võimalik müüa," põhjendas pikaajalise kogemustega Respo Haagised juht ja osanik Ain Antons.

Antonsi sõnul on ettevõte praegu suhteliselt ülekapitaliseeritud ehk omakapitali osa moodustab keskmiselt 80% ettevõtte aktivatest, aga see ei ole alati nii olnud ja see ei pea nii olema. "Täna vaatame ringi ja peame ka plaani kaasata omanikeringi finantsinvestor," rääkis Antons. "Peame kergelt läbirääkimisi ja otsime finantsinvestorit kapitali kaasamiseks. Põhieesmärk on ettevõtte praegusest kiirem kasv uutel ja olemasolevatel turgudel."

"Finantsinvestor ostaks osa praeguste omanike osalusest ja emiteeritaks ka uusi aktsiaid. Eelistus on, et tegemist oleks erakapitalil baseeruva investori või perefirmaga, kes oleks nõus investeerima tavapäraselt kauem kui fondides 5-7 aastat. Finantsinvestorist huvilisi on olnud nii Eestist, Venemaalt, Soomest, Hiinast. Läbirääkimised näitavad, et on olemas fond, kelle portfellis on ettevõtted, millega koostöö looks täiendavat sünergiat või kuskilt mujalt tuleks täiendav väärtus ehk üks pluss üks ei oleks enam kaks, vaid rohkem. Sellisel juhul oleme läbi rääkinud ka fondidega, kes investeerivad näiteks pensionäride raha," kirjeldas Antons.

"Kõik hulgimüüjad annavad kahekuulise maksekrediidi ja sellega katab täielikult ära. Oleme 20 aastat tegutsenud. Umbes 12 aastat tagasi pakkus üks suur hulgimüüja ühekuulise maksekrediidi asemel kolmekuulist. Meil tekkis kohe miljon krooni vaba raha. Ja nii tehaksegi. Hulgimüüja faktoorib meie eest arved Swedbank liisingusse. Aga ausalt öeldes me seda ei vaja, lihtsalt raha seisab ja see suurusjärk on jälle miljon," rääkis Tartu Uusapteek juht ja osanik Kalle Kurvit, milliseid kapitali kaasamise viise nad on kasutanud.

Kas teil investeerimisvajadust ei ole? "Mida see apteek investeerib? Ainult et mööblit osta. Kahekuuline kaubavaru katab normaalsel apteegil enamasti investeerimisvajaduse ära," vastas Kurvits.

"Sõltub apteegist, aga linna väiksemas kaubanduskeskuses olev apteek kolme töötajaga müüb umbes 30 000 euro eest kuus ja ostab ka umbes sama raha eest sisse ning saab kuu aega pikendust, siis tal tekib 30 000 eurot vaba raha ja selle eest võib ta selle apteegi ilusti ära sisustada ja muud vajadust tal kuhugi mujale investeerida ei ole," lisas apteeker.

Sellise jutu peale, et apteek võiks emiteerida võlakirju, ei osanud Kurvits midagi kosta. "Ei oska midagi öelda," lausus ta. "Kel raha palju, toppigu Tallinna hoiu-laenuühistusse 6% dividendi. Reklaam käib hommikust õhtuni."

Originaalartikliga saate tutvuda siin.