Eesti võlakirjaturule hakkab elu sisse tulema (Äripäev)

03 Jun 2014

Redgate Capitali juhatuse liikme Aare Tammemäe arvamusartikkel.

Kuigi Eesti võlakirjaturg paistab eemalt vaadates täna väike ja hall nagu Lasnamäe korter, pole ta nii märkamatu ja väheatraktiivne midagi, sest on leidmas kohta järjest rohkemate investorite rahakotis ja ettevõtete bilansis.

Eestis emiteeriti mullu võlakirju 95 miljoni euro eest, mis on võrreldes pankade 5 miljardi eurose laenuportfelliga üsna väike summa. Aga võlakirjaturg jääbki oma mahtude poolest pangafinantseerimisest väiksemaks. Vaatan täna võlakirjaturule siiski märksa optimistlikumalt kui näiteks paari aasta eest. Sellel on mitu põhjust. Esiteks on selle ajaga tekkinud võlakirjadest huvituv kindel investorkond. Võlakirjadest huvituvad järjest rohkem jõukamad eraisikud, kellele need on heaks alternatiiviks aktsiatele, sest pakuvad kindlat-stabiilset rahavoogu aktsiariskidest madalamal tasemel.

Teiseks, võlakirju ostavad järjest rohkem ka investeerimisfondid ning mullu osales võlakirjade märkimisel isegi üks pensionifond. See viimane on iseäranis hea märk, sest annab Eesti ettevõtetele kindlustunde, et ka pensionifondid on valmis nendesse investeerima. Pensionifondid on Eesti kapitaliturul täna kõige suuremad institutsionaalsed investorid. 2013. aasta lõpu seisuga oli pensionifondide maht kokku 1,77 miljardit eurot ja nende maht võib paarikümne aasta pärast tõusta isegi ca 10-12 miljardi euroni. See muljetavaldav summa loob positiivsema väljavaate kogu meie kapitaliturule. Kogu pensionifondide mahust on täna kohalikule turule investeeritud alla 10%.

Kolmandaks põhjuseks võlakirjaturu elavnemise osas on see, et võlakirjade väljaandjateks on täna valdavalt keskmised ja väikesed ettevõtted. Nende seas paistavad esiteks silma finantseerimisteenuseid pakkuvad ettevõtted, kellele võlakirjaturg on esmane rahastamisallikas, sest pankadest nad laenata ei saa. Teine tüüp ettevõtteid on kasvufaasis olevad ettevõtted, kelle tänane rahavoog ei ole pankade jaoks veel piisavalt stabiilne. Kolmas tüüp võlakirjade väljalaskjaid on nn projektettevõtted ehk ühe konkreetse investeeringu tarbeks loodud ettevõtmised, nt kortermaja arendajad, kes soovivad kasvukapitali kaasata.

Ootame blue chip võlakirju

Tõsine võlakirjaturg käivitub Eestis tõenäoliselt siis, kui suured ettevõtted oma võlakirjadega välja tulevad. Arvan, et kindlasti oleks suurtel ettevõtetel paslik vaadata võlakirjaturu kui alternatiivse finantseerimisallika peale. Ühtepidi annab selleks põhjust suurenenud investorite huvi, teisalt võlakirjade kui finantsinstrumentide poolt pakutavad hüved. Suurtele võib täna tõesti näida, et raha on lihtsam ja odavam pangalaenu teel kaasa. Kuid võlakirju välja andev ettevõte saab palju tingimusi just endale meelt mööda seada, sealhulgas valida võlakirjade pikkuse, intressi maksmise tiheduse või muude piirangute osas. Lisaks paindlikkusele kaasneb ka ettevõtte suurem nähtavus ja tekib tihedam side suurema investorkonnaga.

Eesti võlakirjaturu eestvedajateks võiksid sarnaselt meie  lõunanaabritega olla suured riigiettevõtted, mis annaksid lisaks riigile kui omanikule kaudseid kasusid, eelkõige finantsharituse tõusul.  Latvenergo on näiteks emiteerinud võlakirju summas üle 100 MEUR kupongimääraga 2,8%. Ma ei ole seda meelt, et igal inimesel peaks olema tingimata väärtpaberiarve, kuid erinevaid investeerimisliike ning nende plusse-miinuseid on kõige usutavam päriselust õppida. Kui kapitaliturg on väheaktiivne, võib see aga mõningate instrumentide läbikukkumise näol kogu turule negatiivseid varjundeid luua.

Eesti inimene armastab oma säästusid hoida pigem pangaarvel ja ka seeläbi osaleb tema raha kaudselt meie majanduses. Siiski on suures pildis hea, kui riik aitab kaasa võimalikult aktiivsele ja erinevaid võimalusi pakkuvale kapitaliturule. Just sedasi on riskid võimalikult hästi hajutatud ning kogu raha ei liigu majanduses läbi pangandussüsteemi, vaid kapitaliturgudel laiemalt.  

Loe originaalartikit siit.