2011. aasta suuremad ülevõtmised ja liitumised (E24)

02 Mar 2012

2011. aasta lõpp oli väga aktiivne ettevõtete ülevõtmiste turul, Eestis andis mullu tooni energiasektor. Ka tänavu tõotab selles vallas tulla aktiivne aasta.

Eesti ettevõtjate pilgud on taas suunatud kasvule. Ettevõtted on buumiajaga võrreldes rohkem «trimmis», sama suure müügi ja kasumi teenimiseks kulutatakse praegu palju vähem. Ka ettevõtete laenukoormus on üldiselt vähenenud. Laene amortiseeritakse rohkem, kui uusi peale antakse. Kas ettevõtjad ei taha või ei saa laenu võtta?

Alternatiivne finantseerimine on jätkuvalt keeruline. Tallinna börsi käive oli oma ajaloo madalseisus ja uusi börsile tulijaid polnud. Erakapital oli saadaval peamiselt paarilt kohalikult fondilt, kuid erakapitalifondid on praegu investeeringute tegemisel väga valivad. Eesti suuremad pensionifondid investeerivad peamiselt välisriikide aktivatesse ega vaata eriti kohalikku turgu.

Millised on Eesti ettevõtete omanike ja juhtide praegused valikud finantseerimisel või strateegilisel laienemisel? Kas jätkata ettevõttega kokkuhoiurežiimil? Või hoopis investeerida ja kasvada suuremaks, minna uutele turgudele? See aga tähendab kapitali kaasamist. Või hoopis müüa oma äri maha. Milline oli 2011. aasta ettevõtte müükide ja ülevõtmiste vallas?

Maailm, Euroopa Mergermarketi andmeil kasvas ettevõtetega ostu- ja müügitehingute arv 2011. aastal vähe, maailmas kokku vaid 2,5 protsenti, ulatudes veidi üle 2,4 triljoni miljardi dollari. Euroopa tehingute maht kasvas pisut enam, ligi 5 protsenti, ulatudes 700 miljardi dollarini.

Tehingute väärtuse kasv näitab positiivse trendi jätkumist pärast 2009. aasta madalseisu. Kui vaadata tehingute aktiivsust kvartalite kaupa, siis hakkab välja joonistuma W-kuju. Võrreldes 2007. aasta tipuga rauges ülevõtmiste hoog 2009. aasta keskpaigaks tugevalt üle kahe korra. Seejärel kosus veidi 2011. aasta esimese pooleni. Tehingute aktiivsus on alates 2011. aasta teisest poolest jälle alla vajuma hakanud maailmamajanduse väljavaadete üldise negatiivse fooni taustal.

Peamisteks mootoriteks ülevõtmiste turul on traditsiooniliselt USA ja Euroopa, kuid viimase paari aastaga on ettevõtete ostude ja müükide globaalsel turul tähtsuselt teiseks-kolmandaks riigiks tõusnud Hiina. Suurimad sektorid tehingute vallas on endiselt energeetika ja maavarad, finantssektor ning tööstus- ja keemiaettevõtted.

Kes on peamised osalejad tehingute turul?

Aina tähtsamad ostjad-müüjad on finantsinvestorid, peamiselt erakapitalifondid, kes oma aktiivse hoiakuga turul loovad rohkem võimalusi ettevõtjatele hankida omakapitali. Erakapitali poolt juhitud tehingute arv näitas 2011. aastal jõudsat kasvutrendi, ulatudes globaalselt umbes 278 miljardi dollarini, kasv 15 protsenti (Mergermarket).

Nagu üldiselt sellel turul, näitas teine poolaasta pigem aktiivsuse vähenemist ning peamise osa erakapitali tehingutest andsid Aasia tehingud.

Tähelepanuväärne on see, et erakapitali omatud ettevõtte müügipreemiad (müügil saadav raha vs ostu eest makstud hind) olid Mergermarketi andmetel 2011. aastal suurimad alates 2001. aastast.

Põhjuseid on raske välja tuua, kuid üheks võib olla see, et varasematel aastatel oli erakapitali fondidel raskem investeeringuist väljuda ning erakapitalil oli aega tegeleda ettevõtete väärtuse kasvatamisega. Maailma kõige aktiivsem erakapitali fond eelmisel aastal oli Carlyle grupp, mis juhtis kokku 148 miljardi dollari eest varasid.

Kokkuvõtteks oli maailma üldine pilt ettevõtete ostude-müükide vallas päris hea, arvestades vähenenud kindlustunnet 2011. aasta teisel poolel. Kuid tehingute arvu ja aktiivsuse poolest maailmas oleme veel kaugel maas 2007. ja 2008. aasta tippudest, kus tehinguid ettevõtete ostu ja müügi vallas tehti kordades rohkem.

Eesti ja teised Balti riigid
Eesti 2011. aasta tehingute usaldusväärne statistika puudub. Kuid juba praegu võib öelda, et mullu püsis välis- ja kodumaiste strateegiliste ja finantsinvestorite huvi Eesti vastu ning kokkuvõttes olid teostatud tehingud suuremad kui 2010. aastal. Mergermarketi esialgse info kohaselt tehti kogu Baltikumis 53 suuremat tehingut kokku 675 miljoni dollari eest, mis on 23 protsenti enam 2010. aastast, kui tehingute arvuks oli 22.

Eesti on tavapäraselt olnud üks aktiivsemaid Balti riike selles vallas. 2011. aastal tehti Balti tehingute väärtusest kolmandik Eestis. Tuleb muidugi lisada, et üksik suur tehing määrab riikidevahelise kaalujaotuse. Kui Eesti Energia oleks müünud uusi aktsiaid börsi kaudu välisinvestoritele, oleks see Eesti osakaalu hüppeliselt tõstnud.

2011. aasta oli kahtlemata väga huvitav ülevõtmiste seisukohalt. Millised on peamised tähelepanekud? Tehinguid iseloomustab investorite geograafiline kaugus. 2011. aprillis soetas USA taustaga Molycorp grupi ettevõtte 80 protsenti Silmeti aktsiatest hinnaga 62 miljonit dollarit.

Jätkuvalt väisavad meie riiki investorid Hiinast, Jaapanist, Singapurist ning teistest suurtest tööstusriikidest. Probleem on pigem meie ettevõtete väiksus, sellepärast on ka vähe tehinguid.

Eestlased laienevad välisturgudele
Aprillis teatas Webmedia ülevõtmisest Soomes, kus omandati kohalik tarkvaralahendusi pakkuv ettevõte CCC. See on oluline juba sellepärast, et näitab erakapitali omanikega Eesti ettevõtte võimekust laieneda julgelt välisturgudele.

Eestlased on olnud ka varem Soomes ettevõtete ostjad (nt BLRT ostis Turu laevatehase) ning tublid ehitajad, kuid suurema lisandväärtusega IT-sektoris toimus seda tüüpi piiriülene tehing esimest korda.

Eesti Energia ostis USAs Utah’ osariigis põlevkivikaevanduse, et rajada sinna põlevkiviõlitööstus.
Miks tehakse piiriüleseid tehinguid vähe? Kas Eesti ettevõtjas lööb välja vähene ambitsioonikus või alalhoidlikkus? Tihti on vaja end eksporditurgudel näidata kohaliku ettevõtjana, et läbi murda odavama, allhankija ettevõtja staatusest.

Ettevõtete ostud aitavad sellist murrangut läbi viia. Energeetikavaldkond on juba kaua aega olnud kuum. Suured tegijad on Dalkia gruppi kuuluvad ettevõtted ja Eesti Energia. Ida-Virumaal tehti suur hulk tehinguid.

Detsembri viimastel päevadel kuulutas Dalkia, et sõlmis lepingu 85-protsendilise osaluse müügiks ettevõttes Tallinna Elektrijaam OÜ, mis on Eesti üks suuremaid koostootmisjaamu, ettevõtte juhtkonnale. Tehingu kogumaksumus oli 90 miljonit eurot.

Enne seda detsembris kuulutas Põhjamaade suurkontsern Fortum, et on otsustanud müüa oma Eesti ja Soome elektri- ja soojatootjate Fortum Termest ASi ja Fortum Energiaratkaisut Oy kõik aktsiad finantsinvestorile EQT Infrastructure Fund. Tehingu väärtus kokku on ligi 200 miljonit eurot.

Eesti ettevõtte osa tehingust oli siiski väiksem. Eriti tähtis siinjuures on see, et Põhjamaade suuremaid erakapitalifonde EQT on tulnud omanikuks äridesse Eestis, mis näitab usaldust ja huvi piirkonna vastu.

Detsembris kuulsime Alexela Energia plaanidest osta 50 protsenti Ida-Virumaa tööstusettevõttest Kiviõli Keemiatööstus, mis on osa pikaajalisest strateegiast konsolideerida oma kütuse ja õli tootmisettevõtted Eestis. 2011. aasta märtsis sai Kohtla-Järve Soojus AS ametlikult VKG kontserni tütarettevõtteks, kui Eesti Energia ja VKG Soojus allkirjastasid 60 protsenti aktsiate ostu-müügilepingu detsembris 2010.

Finantssektor ja pangandus
Pangalitsents on Euroopas kuum kaup. Väiksemad pangad lähevad samuti kaubaks. Seda näitasid ka Eestis aasta lõpus välja kuulutatud tehingud finantssektoris. Küproselt pärit Marfin Popular teatas Marfin Eesti enamusosaluse müügist Ukrainast pärit tööstus- ja finantsgrupile Ukrshelhosprom PCF LLC 7 miljoni euro eest.

Šveitsi päritolu RLS Finance soetas 44-protsendise osaluse Krediidipangas. Oleme kuulnud Eesti finantsettevõtete suurest huvist välisturgude vastu. Kokkuvõttes pakub finantssektor jälle huvi investoritele, nagu juhtus 90ndate keskel, seda näitas ka LHV pangalitsentsi hankimine ja pangandusteenustega turule tulemine. Ootame sellest sektorist aktiivsust ka tulevastel aastatel.

Kommerts- ja kaubanduskinnisvara sektor oli mullu loid. Kinnisvarasektori päästis Kristiine kaubanduskeskuse müük, mille tehingu väärtus ulatus üle 100 miljoni euro. Ilma selleta oleksid suuremateks tehinguteks jäänud Pärnu mnt äärsed ärimajad või Radisson BLU hotelli müük Event Hotel Group’ile.

Kui tehinguid ärimajade, logistika- ja kaubanduspindadega veel tehti, siis arendustegevus oli väga loid. Selles osas tuleb ilmselt olulisi muutusi lähiajal, arvestades mitme kohaliku arendaja ambitsioone kaubanduskeskuste vallas (ELL – Panorama City, Preatoni – kaubandus­keskus lihakombinaadi platsile, Süda Maja Ameerikanurga projekt jne) ning kommertskinnisvaras (Mainor Ülemiste, Technopolis Ülemiste – maksu- ja tolliameti uus hoone, kontorimajad ja vaba aja keskused Ülemiste piirkonnas).

Konsolideerumine automüügis
Märgilised tehingud toimusid ka automüügi ettevõtetega. Suured muutuvad suuremateks ning välisketid murravad sisse. Baltcap müüs oma osaluse Läti firmas Adam Auto Amservile. Eestis tugevdas positsioone Norra suurimale automüügifirmale MøllerGruppen kuuluv Møller Auto Baltic AS, kes ostis 100% Saksa Auto aktsiatest. Selged märgid turu konsolideerumisest tugevamate kätte.

Kokkuvõttes oli 2011. aasta aktiivne nii välisettevõtete müükide (nt Dalkia, Fortum) kui ka ostude osas (nt Molycorp, Møller auto). Rõõmu teeb see, et Eesti ettevõtjad on ise aktiivsemaks muutunud. Näiteks Webmedia laienemine Soome. Peamiseks kapitali hankimise viisiks oli strateegilise investori kaasamine, erakapitali tehinguid tehti vähem ning börsi kaudu kapitali hankimist eelmisel aastal praktiliselt ei toimunud, kui välja jätta Baltika täiendavad aktsiaemissioonid.

Mida oodata 2012. aastalt?

Kindlasti ootame aktiivset tehingute aastat. Usun, et näeme mitmeid välismaiste strateegiliste ettevõtete väljumisi, mis pakub võimalusi kohalikele investeerimisgruppidele ja juhtkondadele osta oma ettevõtted strateegilistelt omanikelt välja.

Ennustame, et tehingute arvult ja mahult tuleb aktiivseim buumijärgne aasta. Jätkuvad turu konsolideerimised mitmes sektoris ning kohalike ettevõtete aktiivne laienemine Eestist välja. Ootaksime rohkem tehinguid toiduainete sektorist, mis jätkuvalt konsolideerumise faasis ning tehinguid finantssektoris.
Kinnisvara sektoris tuleb tagasi suurem erasektori arendustegevus, seda nii kaubanduse kui ka kontorimajade vallas.

Enamikul Eestis tegutsevatel erakapitali fondidel – Baltcapil, Askemblal, Amber Trustil on portfellettevõtteid, kus on pikalt investorina sees oldud ning kust soovitakse lähiajal väljuda. Samas otsivad jätkuvalt uusi investeerimisvõimalusi kasvuettevõtetesse mitmed investeerimisgrupid ja erakapitali fondid – Baltcap, Ambient Sounds Investments, NG Investeeringud, Redgate private equity jt. Seega avaneb mitmeid võimalusi uutele ostjatele.

Tuleb aktiivne aasta. Kaasatakse rohkem kasvukapitali, luuakse uusi töökohti, lisatakse väärtust.

Aare Tammemäe, Redgate Capital

Täpsema artikli leiad siit