Aare Tammemäe tippspetsialistide foorumil Baltic Business Law Conference 2010

29 Apr 2010

Redgate Capital-i senior partner Aare Tammemäe osales tippspetsialistide foorumil, kus arutlusele tulid ettevõtete omandamiste ja ülevõtmistega seotud küsimused Baltikumis. Peale Aare Tammemäe võtsid foorumist osa Priit Koit SEB Enskilda-st, Eften Capital-i juht Viljar Arakas ja East Capital-i juht Gert Tiivas.

Konverentsi materjalid on leitavad siit: http://www.rln.ee/conference2010
Alljärgnevalt on ära toodud foorumis arutatud küsimused.

1. Milline on olnud turg teie jaoks 2008/2009 – millega olete tegelenud?
Turg on olnud küllaltki edukas. Oleme olnud tegevad suuremate Eesti restruktureerimisprotsesside juures (nt. Sportland) ning aidanud teostada nii ettevõtete müüke (Norby Telecom) kui ka oste (Loksa Laevatehas).

2. Kas 2008/2009 oli üldse kriis – milles see väljendus?
Samamoodi kui majandus, areneb ka M&A turg tsükliliselt. Praegune globaalne finants- ja majanduskriis on piiranud ettevõtete finantsvõimalusi ning see omakorda kahandanud  ülevõtmis- ja ühinemistehingute arvu. 2007. aasta tipuga võrreldes kukkus maailmas (sh. Baltikumis) tehingute arv neli korda. Peamised tehingud toimusid omakapitali kaasamise abil, sest finantssektor uusi laene ülevõtmisteks ei pakkunud. Eelmine kasvufaas algas 2002 ning saavutas oma tipu aastal 2007. Kogu selle protsessi lükkasid käima üha suurenev globaliseerumine, megatehingud (peamiselt pangandussektoris), soodsad võimalused finantseeringu leidmiseks kui ka üliaktiivsed riskikapitalifondid. Kõige suurem langus jäi aastasse 2008, kuid juba 2009 on näidanud nii tehingu arvu kui ka mahtude mõningast taastumist. Seda ka Balti majandusruumis.

3. Mis on muutunud teie valdkonnas? Mis on teie "vastus" muutustele?
Märksõnaks on sunnitud müügid – strateegia muutus, võlad, raskused, kinnisvara ebalikviidsus, jne. Muutunud on müüjad: müüjateks on ettevõtjad, kes ootavad  uue strateegilise investori kaasamisega „uut hingamist“. Kuna kinnisvara müügiga on hetkel oluliselt keerulisem, siis lähevad rahavoogu tootvad ettevõtted paremini kaubaks. Müüvad ka Eesti firmasid omandanud välisinvestorid, kellel on soov suurenenud riskide tõttu siinselt turult väljuda või muu strateegiline põhjus.
Näitena võiks tuua tehingu, kus maailmas tuntud A.P. Moller Maersk Grupp müüs 14 aastat tagasi omandatud Loksa Laevatehase kohalikele investoritele, keda ostutehingul nõustasime. Eesti investorid kasutasid ära välisomaniku strateegia muutuse ja otsustasid viia ellu julge äriplaan muuta ettevõte kitsalt laevaehitajast suurte metallkonstruktsioonide valmistajaks. Buumi ajal poleks see tehing võimalikuks saanud. Nüüd aga on Eesti ettevõtjatel võimalus astuda uutel eksporditurgudel suur samm edasi. Tehingu osaline finantseerimine tuli Baltikumis tegutsevalt suurpangalt.
Muudatused meie enda töös – rohkem tööd vähema arvu inimestega. Investeerimisjulgus on pärsitud. Partnerid/omanikud panevad ise käed külge – sama trendi võib märgata ka teistes Eesti ettevõtetes, näiteks Koger & Partnerid.

4. Miks ei näe me tehinguid – kas pole midagi müügis või pole ostjaid?
Käärid on suured. Ostjate hulgast on kadunud PE fondid ja pensionifondid. Praegused trendid on järgmised: ühinemisi ja ülevõtmisi teostatakse peamiselt kulude kokkuhoiu, turuosa ja käibe suurendamise, uutele turgudele laienemise ning loodetava sünergia tekkimise eesmärgil. Samas ei tohi välistada ettevõtte müümist olukorras, kus soovitakse muuta oluliselt strateegiat, lahendada probleeme võlakoormusega või liikuda täiesti uutele turgude ja tegevusaladele. Aina enam hakkame kuulma ka proosalisemaid põhjuseid, kus aktiivne omanik soovib ärist taanduda, et rahulikult varast pensionipõlve nautida.

5. Kas (välis)investor leiab (veel) tee Eestisse? Mida võiks talle Eestis pakkuda? Või läheb ta Lätti, kus võib oodata riigikassa täitmiseks kavandatavaid suuri rastamisi?
Välisinvestor eeldab, et makropilt on korras. Seega on eelised Eestil. Läti ja Leedu muutuvad professionaalse investori jaoks kindlasti huvitavamaks. Eestis võiks pakkuda ettevõtteid, mis on tõusutsükli algusfaasis. Näeme, et huvi tuntakse kaubanduse, energeetika, metallitööstuse ja ka teiste sektorite ettevõtete vastu. Ülevõtmis- ja konsolideerimisvõimalused on selgelt olemas.

6. Kes on praegune investor? Kes on ja kust tuleb tänane välisinvestor? Kas "viikingite teine tulek“ on reaalne?Kui rääkida Eestist, siis investorite ring on muutunud. Esiteks paistavad silma välismaised strateegilised investorid, kes tunnetavad, et on soodne aeg lähi-koduturgudele siseneda või laieneda. Möödunud aastal nõustasime näiteks telekommunikatsiooniettevõtte Norby Telecom Eesti müüki, kus ostjaks oli Hollandi päritolu rahvusvaheline kontsern Linxtelecom. Ostjateks on ka kohalikud ettevõtjad, kellel on piisav rasvakiht. Loomulikult on traditsioonilisteks investoriteks private equity investorid, kelle jaoks on saabunud perfektne ostuhetk. Oluline investorite grupp on rikkad eraisikud, kellest ka täna paljud siin osalevad,  samuti ettevõtete juhid. Keda ei ole, on pensioni- ja private equity fondid.

7. Mis elavdaks tehingute turgu?
Esiteks: realistlik vaade oma seisukorrale ja hindamisväärtustele. Teiseks: pankade ja kohalike pensionifondide finantseerimis- ning investeerimisjulguse kasv.

8. Milline on lähitulevik tehingute turul - kas tehingud Eestisse või Eesti kapital väljapoole Eestit?
Eesti turu vastu tuntakse huvi, seda peamiselt Skandinaaviast, kuid aktiivsust on märgata ka Leedust ja Poolast.