Ettevõtja rahatarkus: finantsisti seitse nõuannet alustavale ettevõtjale (P. Siimann, Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi vanemlektor)

19 Feb 2019

Paavo Siimann
Paavo Siimann

Olen kohanud paljudes alustavates ettevõtjates rohkelt entusiasmi ja usku oma äriideesse. Sellele võib veel lisanduda võimekus luua enda ümber toimivaid meeskondi. Kahjuks kiputakse ettevõtte finantside juhtimine kui rohkem teadmisi vajav valdkond sageli tagaplaanile lükkama.

Viimane võib olla saatuslik viga, sest raha kehv majandamine viib ettevõtte pankrotti. Siinse kirjutise eesmärk on anda mõtteid, mis aitavad ettevõtte finantsjuhtimise paremini korras hoida.

1. Hoia ettevõtte ja omaniku rahakott lahus. 

Ettevõtluses kehtib majandusüksuse põhimõte, mille kohaselt peab ettevõtja arvestama oma vara, kohustisi ja majandustehinguid lahus tema omanike ja teiste isikute (näiteks kreeditoride, töötajate, klientide jt) varast, kohustistest ning majandustehingutest. Ettevõtjal võib tekkida tunne, et kui ma olen ettevõtte 100% omanik, siis kuuluvad kõik ettevõtte varad mulle. Tegelikult kuuluvad varad ikka ettevõttele ning omanik vaid finantseerib neid varasid. Lisaks toovad ettevõtlusega mitteseotud kulud ja erisoodustused kaasa tulumaksukohustuse.

2. Tee selgeks maksunduse põhimõtted. 

Mõtle läbi, kas on mõistlik registreerida ettevõte kohe käibemaksukohustuslaseks või oodata ära 40 000-eurose käibepiiri ületamine. Kohene vabatahtlik käibemaksukohustuslaseks registreerimine on mõistlik, kui ettevõttel on alguses vajalik teha suuremahulisi põhivarainvesteeringuid ning tema klientideks saavad peamiselt teised käibemaksukohustuslased. Lisaks dividendi väljamaksmisele on Eestis maksustatud mõned ärikulud: erisoodustused, vastuvõtukulud, kingitused ja annetused ning ettevõtlusega mitteseotud kulud. Maksuseadustest leiab alati ka erandeid. Näiteks on reklaamkingituse tegemine tulumaksuvaba, kui ühe kingituse ühikmaksumus alla kümne euro, teatud summas saab vastuvõtukulusid teha maksuvabalt jne.

3. Millal küsida toetusi? 

Alati tasub uurida, milliseid toetusi pakuvad EAS, Töötukassa, PRIA jt ettevõtlustoetuste andjad. Kui tegu on äriettevõtte, mitte sotsiaalse ettevõttega, siis aitab rahalise toetuse saamine ettevõtjal kiiremini oma äritegevusega alustada. Toetuse abil saab finantseerida põhivara soetamist ning muid ettevõtluse alustamisega kaasnevaid ühekordseid väljaminekuid. Siinkirjutaja ei soovita toetusi taotleda juhtudel, kui äriplaan ei ole ilma toetuseta teostatav, vaid ainult siis, kui saadud toetus võimaldab kiirendada äriidee elluviimist.

4. Arvuta välja toodete ja teenuste omahinnad. 

Juhtida saab seda, mida mõõdad. Toote või teenuse kasumlikkuse arvutamiseks on vaja teada selle omahinda. Vastasel korral võib juhtuda, et kõige populaarsem toode või teenus toob ettevõtjale hoopis kahjumit. Ehkki alustavad ettevõtjad panustavad ettevõttesse alguses sageli ilma töötasu saamata, siis omahinna arvutustes soovitan tehtud töö turuhinnas sisse arvestada. Muidu tekib olukord, et ettevõtte laienemisel ja palgalise tööjõu värbamisel toodete või teenuste kasumlikkus kohe väheneb ning mõne toote müümine või teenuse pakkumine võib osutuda üldse mõttetuks. Omahindade planeerimisel on vaja silmas pidada, et materjalide, tööjõu ja ostuteenuste ühikuhinnad ajas enamasti tõusvad.

5. Planeeri rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid. 

On viga keskenduda ainult kasumiaruande numbrite jälgimisele. Ettevõte peab teenima ka raha. Kui raha ei teenita, siis muutub ettevõte maksejõuetuks. Tean alustanud ettevõtjaid, kes planeerivad oma rahaliikumisi päevase täpsusega. Sissetulekute ja väljaminekute võimalikult täpsel planeerimisel saab juba eelnevalt teada, et tekkimas on täiendavate finantseeringute kaasamise vajadus. Kuna ärimaailmas tehakse raha teiste inimeste rahast, siis tasub ennast kursis hoida erinevate finantseerimisvõimalustega, mida pakuvad kommerts- ja investeerimispangad, ühisrahastusportaalid jt rahastajad.

6. Millal hakata raamatupidamise teenust sisse ostma? 

Aeg on väga väärtuslik ressurss ka ettevõtja jaoks. Taiplik ettevõtja pühendab oma aja ettevõtte käivitamiseks ja edasiarendamiseks. Raamatupidamine on mõistlik jätta spetsialistide hooleks. Kui oskusi on, siis võib ettevõtte algusaegadel raamatupidamisega ise tegeleda, kuid igakuiste maksudeklaratsioonide lisandudes tasub kindlasti oma aeg raamatupidamistegevustest vabastada ning pöörduda asjatundliku raamatupidaja poole. Soovitan luua oma raamatupidajaga tavapärasest tihedam koostöö: kuna raamatupidamise valdkond järjest automatiseerub, siis ajaga kaasas käivad raamatupidajad õpivad järjest juurde teadmisi finantsaruannete analüüsi ning kulu- ja juhtimisarvestuse kohta. Seega on nad võimelised panustama selles, et välja töötada ja analüüsida juhtimisotsuste langetamiseks vajalikke regulaarseid finantsaruandeid.

7. Kogu teadmisi. 

Lisaks raamatute lugemisele on tänapäeval võimalik osaleda koolitustel ja veebiseminaridel, vaadata asjakohaseid videosid jne. Kindel on endiselt see, et nii palju, kui kasvavad ettevõtja teadmised ja kogemused, suurenevad ka tema sissetulekud.

Autorist: Paavo Siimannil on 12-aastane töökogemus Circle K Eesti ning AstraZeneca Baltikumi ja SRÜ riikide finantsjuhina. Lisaks sellele on ta viimased 19 aastat õpetanud Tallinna Tehnikaülikooli tudengitele finantsaruandluse analüüsi. Paavo on oma teadmisi jaganud ka EASi alustava ettevõtja baaskoolituse ning ärimentorluse programmi raames.

 

Artikkel ilmus Ärilehe ettevõtja rahatarkus rubriigis.

ETTEVÕTJA RAHATARKUS on Redgate Capitali rubriik, kus eksperdid jagavad igal nädalal teadmisi ettevõtte rahastamise teemadel.