Ettevõtja rahatarkus: millele pöörata tähelepanu ärikatkemise riski ennetamisel? (L.Tõnise, Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kindlustusdirektor)

04 Apr 2018

Enamikel ettevõtjatel on täna oma varadega seotud riskid kindlustatud ning paljudel on tehtud ka äritegevuse jätkumise tagamiseks vajalik ärikatkestuskindlustus. Kui ettevõte on oma tegevusüksuse ärikatkemise kindlustanud, on võimalik saada suurema kahjujuhtumi korral rahalist tuge ehk püsi- ja täiendavate kulude ning saamatajäänud kasumi hüvitamist.

Ärikatkemise kindlustus on traditsiooniliselt olnud seotud tootmisüksuse või müügiüksuse tegevuskohaga. Kindlustusjuhtum on näiteks, kui kindlustatud ettevõttes toimub suurem varadega seotud kahju, nagu tulekahju, üleujutus, peamise tootmisseadme rike või muu laiaulatuslikum kahju, mille tagajärjel peatub põhitegevus ning planeeritud ärimahud vähenevad. Samuti on kindlustusjuhtumiks, kui kliendid ei saa tarbida teenust, tarnijatega suhted halvenevad, aga püsikulud jäävad.

Tõsiasi on aga see, et tänapäeva kiirelt muutuvas ärikeskkonnas ei pruugi traditsioonilisest tegutsemiskohaga seotud varade ja ärikatkemise kindlustamisest piisata. Austria ettevõtte Risk Consult andmetel neli ettevõtet kümnest on aasta pärast suurt kahjujuhtumijärgset tootmis- või teenindusüksuse taastamist siiski maksevõimetud või on saanud endale uue omanike struktuuri. Kui kindlustus puudub, on maksejõuetuse või omanikevahetuse tõenäosus lähedane sajale protsendile.

Millele tasub lisaks traditsioonilisele kindlustusele tähelepanu pöörata?

Pidevalt kasvava konkurentsi ja spetsialiseerumise tingimustes on ettevõtted oma klientide teenindamisel järjest suuremas sõltuvuses tarnijatest ja tarneahelate toimimiskindlusest. Ettevõtted on sõltuvad näiteks teenuseosutaja serveri töökindlusest või alltöövõtja tootekomponendi õigeaegsest saabumisest. Tihti pole isegi teada kõik tarneahela osised, näiteks teise ja kolmanda astme allhankijad. Marginaalid ei võimalda ootamatuste tarvis hoida suuremaid laoseise või mitmeid erinevaid tagatislepinguid. See omakorda tähendab, et varustuskindluse risk suureneb ning klientide teenindamist võib mõjutada tarnija, mitte üksnes ettevõtte varakahju.

Teine oluline komponent äri jätkusuutlikkuse tagamisel on klientide teenindamise käigushoidmine. Kui sellega pärast suuremat kahjujuhtumit hakkama saadakse, siis ollakse suure tõenäosusega jätkusuutlik. Kui klienditeeninduses tekib siiski pikemaajalisem paus, siis kahjuks enam mitte. Kui kliendid jõuavad endale sobivad lahendused ümber mängida ja leida uued alternatiivsed teenusepakkujad, olgu selleks pagaritöökoja kliendid oma ostuharjumustega või metallitööstuse toodangut kasutavad masinaehitajad, siis need kliendid on suure tõenäosusega ikkagi kadunud. Sellisel juhul on ettevõte võimaliku ärikatkemise kindlustuse hüvitusperioodi lõpus küsimuse ees - kas ja kuidas oma äriga jätkata?

Lisaks on oluline tootmisvahendite saadavus ja eelkõige vastav ajafaktor. Põhimõte „ladudesse ei tooda" laieneb ka tarnijatele, seega peab seadmete puhul järjest enam arvestama pikeneva tarneajaga. Tihti just seda ajaperioodi alahinnatakse, kuna baastajuks on kunagine hankeprotsess.

Mida teha ennetavalt riskide maandamiseks ärikatkestuse korral?

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel võiks olla ennetavalt robustne kaardistus endale vajalike ressursside mõjust ärile ning hinnang vastavate tarnijate (ja võimalusel omakorda nende tarnijate) riskide realiseerumise osas.

Klientide teenindamise jätkusuutlikkuse tagamiseks võiks kaaluda ennetava kava koostamist, mis käsitleks kõikvõimalike tegevusi juhul, kui näiteks peamise tarnija tehase, transpordiahela, oma tootmisseadme või tegevuskohaga peaks midagi ulatuslikku juhtuma. Kas oleks võimalik ennetavalt mõne konkurendiga ajutises alltöövõtus kokku leppida, kuna mingitel asjaoludel võib üks või teine osapool seda vajada? Kui kiiresti saab tarnija planeeritud tegevuse ümber mängida? Kui kaua täna tegelikult uue tootmisseadme hange ja paigaldus aega võtab? Mida ja eelkõige kuidas oma juhtumijärgsest olukorrast efektiivselt klientidele ja partneritele teavitada?

Kindlustusselts saab kindlustada riske, mille ulatust ja tõenäosust ta suudab mõistlikul kujul hinnata. Sõltuvusriskide kindlustamine ja võimalike erakorraliste täiendavate kulude kindlustusandjapoolne katmine on igati võimalik ja tervitatav, kuid selleks on vaja eelkirjeldatud asjaolud tervikuks siduda. Peab olema soov riskidest aru saada, mõistlik hinnang ja tõhus tegevuskava võimalike riskide realiseerumise korral ning võime sellest teavitada - sel juhul on ka kindlustusandjal võimalik pakkuda sobivaid kindlustuslahendusi.

 

Artikkel ilmus Ärilehe ettevõtja rahatarkus rubriigis.

ETTEVÕTJA RAHATARKUS on Redgate Capitali rubriik, kus eksperdid jagavad igal nädalal teadmisi ettevõtte rahastamise teemadel.