Eksperdid ootavad riigilt aktiivsemat osalemist kapitaliturgude arendamisel

08 Jun 2017

Riigi roll kapitaliturgude arendamise juures on väga oluline, tõdesid eksperdid FinanceEstonia kapitaliturgude teemalisel seminaril “Kas me oleme midagi maha maganud?”. Aruteludes jäi kõlama vajadus anda majanduse elavdamise seisukohalt investoritele selge signaal kapitaliturgude elujõulisusest.

“Pangandus võib meil olla ükskõik kui tugev, aga ta on ikkagi kogu süsteemi üks jalg ja ühe jala peal võib väga hästi seista, aga joosta ei saa. Kapitaliturg on see, mis paneb raha kiiremini liikuma,” tõdes FinanceEstonia juhatuse liige Peeter Saks.  Just kapitaliturg on mootor, mis peaks raha liikumist kiirendama ja sellega meie majanduskasvule hoogu juurde andma. “Raha võiks Eestis ikkagi kiiremini ringi käia,” lisas ta.

Seminaril osalenud eksperdid olid üksmeelel, et mida mitmekesisem on finantsteenuste sektor, seda arenenum on kogu riigi majandus. Euroopa Arengu ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) kohaliku valuuta ja kapitaliturgude arendamise juhi André Küüsveki hinnangul seisneb Eesti murekoht just suuresti siinse finantsteenuste turu liigses ühekülgsuses.

“Pangandussektori roll kapitali pakkumises on Eestis märkimisväärselt suurem, kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eestis on viie suurima krediidiasutuse käes 89% varadest,” rääkis Küüsvek. Selle muutmiseks saab riik palju ära teha, näiteks tuleks tekitada investeerimishuvi nii välis- kui ka kohalikes investorites. “Ükski välisfond ei tule siis ainult ühe ettevõtte pärast,” lisas Küüsvek. Ka on EBRD uuringud näidanud, et riigi roll kapitaliturgude arendamisel on olulisem kui võiks arvata.

FinanceEstonia juhatuse liikme Reimo Hammerbergi sõnul teevad Läti ja iseäranis Leedu täna aktiivselt tööd, et meelitada oma riiki finantsettevõtteid ja FinTech sektorit. Vaadatakse üle seadusandlikke piiranguid ning astutakse samme, et finantssektor areneks. “Kuigi Eestis ei olda finantssektori suhtes kuidagi vaenulik, on siiski nähtav meie passiivsus naabritega võrreldes. Jääb mulje, et finantsteenused pole meie prioriteet,” ütles Hammerberg. Eestis, erinevalt näiteks Leedust, lihtsalt ei tehta otsuseid. Samas ei ole muudatusi võimalik saavutada agressiivse ootamisega. “On selge, et otsustamise ja muudatustega kaasneb risk, kuid see ei tähenda, et muudatusi peaks vältima – riske tuleb lihtsalt juhtida,” täiendas Hammerberg.

Hammerberg toob näite krediidiandjate- ja makseteenuste sektoritest, mille puhul paistab eriti hästi silma, kuidas näiteks Leedus luuakse spetsialiseerunud krediidiasutuste regulatsioon elektrooniliste väikepankade jaoks ja soodsad tingimused makseteenuste pakkujatele. Kõik selleks, et ettevõtted tuleksid, looksid töökohti ja toidaks seeläbi ka kohalikke ettevõtteid, aga Eestis selliseid otsuseid ei sünni. “Ilma riigi panuseta on vahe vähendamine keeruline. Nii jääb Eesti maha ka rongist, millega liiguvad Läti ja Leedu. Neile selja tagant lehvitamise asemel peaksime ühiselt vaatama, kuidas Baltikumi seadusandlust ühildada ning luua kogu regiooni kapitaliturgude arengut toetav taristu,” ütles Hammerberg. Sobiva ajastuse on selleks loonud ka brittide lahkumine Euroopa Liidust, mille tulemusel vaatavad paljud sealsed ettevõtted teiste riikide suunas. “Küsimus on, kes suudab nad enda juurde meelitada,” lisas ta. Näiteks aktiivse tegevusega makse- ja e-rahaasutuste suunal on Leedus asutatud viimase aasta jooksul 14 e-raha asutust. Kõik need on tehnoloogiliselt arenenud oma teenust eksportivad ettevõtted, mis loovad töökohti Leedus. On meie valik, kas me selles mängus osaleme või mitte.

Ka FinanceEstonia juhatuse liikme Kaarel Otsa sõnul on just praegu kätte jõudnud õige aeg, koht ja vahendid, mille abil tuua riiki välisinvesteeringuid, mis panustavad meie ettevõtete ja keskkonna arengusse. “Erasektor saaks kaasata raha peale pankade ka kapitaliturgudelt ning seeläbi finantseerida ambitsioonikaid projekte, mis mõjuvad positiivselt nii tööhõivele kui SKT-le. Loomulikult oleks seeläbi võimalik riigi kodanikel ja pensionifondidel investeerida ka oma sääste kohaliku ettevõtluse ja riigi arengusse,” selgitas Ots.

Õnneks leidub üldise passiivsuse juures siiski ka tunnustamist väärivaid näiteid valitsuse pingutustest Eesti kapitalituru arendamisel. Üheks selliseks on plaan tuua riigiettevõtted osaliselt börsile. Samuti on Eestis kasvutrendis riski- ja erakapitali investeeringud, mis ulatusid 2016. aastal juba 80 miljoni euroni. Teisalt on Eesti pensionifondides üle 3,3 miljardi euro väärtuses vahendeid, millest vaid väga väike osa on investeeritud kohalikule turule.

FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juhi Aare Tammemäe sõnul tuleb Eestil välisinvestoritele silma jäämiseks leida oma nišš, milleks võiks olla FinTech. “Suurema osa meie majanduskasvust ja lisandväärtusest loovad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad. Kuivõrd viimastel aastatel on vähenenud aktsia ja võlaemissioonide suurused, saavad need ettevõtted nüüd edukamalt teostada kapitali kaasamist,” ütles Tammemäe. Näiteks Soomes on tavapärased 100 miljoni euro suurused võlakirjade emissioonide miinimumsummad kukkunud 20 miljonile eurole.

Suhteliselt nõrk börs piirab Tammemäe sõnul täna ka erakapitaliinvesteeringuid. “Erainvestoritel on ettevõttest väljumiseks väga piiratud võimalused, mistõttu jääb erakapital investeeringutesse kinni. Kapitaliturgude arendamine on möödapääsmatu, eriti väikeriigis nagu Eesti. Lisaks majanduskasvu soodustamisele annab see puhvri tulemaks toime võimalike majanduskriisidega,” lisas Tammemäe.

Kokkuvõtvalt tõdesid toimunud seminaril osalenud eksperdid, et vajalik on turule tuua investeerimisinstrumendid, et nii välis- kui ka kodumaistel investoritel oleks kuhu investeerida. Avalik aktsiaturg, erakapital, võlaturud ja ühisrahastus peavad arenema ja toimima ühtselt. Ja riigil on siin täna selgelt oma roll täita.

Fotod toimunud seminarilt leiad siit (autor: Egert Kamenik)